Lumemineku järgne kruusatee Põlvamaal. Foto: LLi arhiiv

Valdkonna töötajad ütlevad nii riigi- kui vallateede kohta, et ainuüksi nende praeguse olukorra säilitamiseks oleks vaja umbes kaks korda rohkem raha, kui eelarved võimaldavad. Tõenäoliselt lähiaastatel teede seisukord halveneb ja kruusateede katmisest mustkattega ei saa unistadagi. Vähe sellest, mõni „vaese mehe asfaldiga” tehtud lõik võib taandareneda tagasi kruusateeks. Suvise teehoolduse raha napib ka lumerohke talve tõttu.

Ohtralt lund puistanud talv ei halastanud Kagu-Eesti omavalitsuste teehoolduse eelarvetele. Näiteks Antsla valla majandusnõuniku Rain Ruusa sõnul kulus kolme kuu lumetõrjeks ca 110 000 eurot. Sahamehi ei vajatud ainult jaanuaris.

Valla eelarves on teehoolduseks ette nähtud kokku 280 000 eurot. Lisaks lumetõrjele (mis napsas rahast pea poole) tuleb selle raha eest teha teede kevadist ja sügisest hööveldus, kaks korda aastas niita teeääri, teha kloriididega tolmutõrjet, kruusavedu, truupide parandust, löökaukude parandust kõvakattega tänavatel ja teedel jne.

Teede investeeringuteks on Ruusa sõnul Antsla eelarves 356 000 eurot. Suuremad tööd on Tsooru kergliiklustee rajamine ja Antsla linna Veski tänavale 300-meetrise jalgtee ehitus. Viimast tööd rahastab suuremas jaos transpordiamet.

Tolmuvabu katteid Antsla vallas käesoleval aastal ei tehta, maarahval tuleb leppida tolmutõrjega.

„Hindan Antsla valla teede ja tänavate seisukorda keskmiseks. Samas tuleb tõdeda, et teede seisukord on erinev, on häid ja korras teid ja on halvas seisukorras teelõike. Teede korrashoid ja ehitus sõltub rahalistest vahenditest. Olemasoleva raha järgi tehakse ka teehoiukava,” iseloomustas Antsla majandusnõunik olukorda.

Ruusa hindas, et teede hooldusraha võiks olla vähemalt 100 000 eurot rohkem. Kui palju võiks olla juures teede ehitamise raha, et teid vähemalt rahuldavasse korda viia, seda ei oska majandusnõunik isegi pakkuda. Igatahes oleks Antsla kandis vaja teha nii pindamisi kui ka kruusateede kapitaalremonti, kindlasti kuluksid ära ka kergliiklusteed Antsla linna ja Vana-Antsla aleviku vahele ning Kuldre ja Uue-Antsla küla vahele.

Kanepi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Rain Sangernebo ütles, et lõppenud talvel kulus Kanepi vallale kuuluvate teede lumetõrjele 340 000 eurot, mida on võrreldes näiteks eelmise talvega kaks korda rohkem. Sangernebo jätkas samas aga positiivse noodiga, avaldades tunnustust Kanepi valla teede talihoolduse teenuse lepingulistele partneritele, kes olid tema sõnul väga tasemel ja hoidsid teed alati kenasti läbitavad.

„Koos viimase, märtsikuise lumetõrjega said otsa ka eelarves selleks aastaks planeeritud teede hoolduse vahendid,” tõdes Kanepi valla esindaja. „Aprillikuu volikogus informeeris vallavanem meie hetkeseisust ka volikogu. Tegutseme teadmises, et lisaeelarvega suurendatakse teehoolduseks ettenähtud vahendite hulka.”

Praeguseks on Kanepi valla teedele kevadise hoolduse – greiderdamise ja vajaduspõhise pealeveo – ringid tehtud. Samuti on ca 13,5 kilomeetri ulatuses tehtud teede tolmutõrje.

„Teede hoolduselt kokkuhoiul on suur risk lõigata valusalt näppu: õigel ajal tegemata tööd toovad hiljem kaasa märksa suuremad kulud,” märkis Sangernebo. „Teede olukord pole tavaliselt kunagi liiga hea. Alati on kusagil midagi teha. Seni on Kanepi vald suutnud teid aasta-aastalt parandada ja suures plaanis on teed ju sõidetavad. See aga ei tähenda, et remondivajadust ei oleks. Paljud olulised ja intensiivselt kasutatavad teed on ootel.”

Suuremateks investeeringuobjektideks on Kanepi vallas tänavu Saverna tanklataguse tee asfaltkatte uuendamine ja Krootuse jäätmejaama-katlamaja uue juurdepääsutee ehitamine. Uusi tolmuvabu teid ei tehta, küll aga on kavas teha ülepindamist uuendamist vajavatel lõikudel.

Valla majandusjuht märkis, et omavalitsuse eelarves on teede raha kahes osas: korrashoid (alati ennustamatu kuluga talihoole, suvine hooldus, teeäärte niitmine jne) ning investeeringud.

„Kui poleks meid ümbritsevat üldist majanduslikku olukorda ja meie oma valla siseseid teisi vajadusi, siis vähemalt kaks korda suurem võiks see summa olla küll,” hindas Sangernebo, kui palju päriselt võiks teede tarbeks raha olla.

Sahatööd jätsid eelarveaugu
Rõuge valla teedespetsialist Urmas Kuldmaa ütles, et lumelükkamisele kulus eelmisel talvel üle 300 000 euro.

„Tänavutalvised hoolduskulud jätsid eelarvesse pigem augu. See tähendab seda, et me saame teid hööveldada, veidi kruusakatet uuendada, teha tolmutõrjet ja vältimatuid truubivahetusi. Suuremaid töid ei ole sel aastal võimalik teha, rõhk on võimalikult paljude teede säilitamisel,” tõdes ta.

Praeguse eelarvega on Rõuge vald sunnitud jätma tolmuvaba teekatte rajamise tööd tegemata, kuigi asulasisestel teelõikudel oleks seda vaja.

„Kui transpordiamet peab igalt poolt kärpima ja paljud projektid-ehitused kaugemale lükkama, siis Rõuge vald praeguse eelarve juures uusehitustega arvestada ei saa. Ehkki teede seisukord on hetkel veel n-ö rahuldavas olukorras, on võimalused isegi selle hoidmiseks väga ahtad,” nentis Kuldmaa. „Arvestades, et Rõuge vallas on enamik teid kruusakattega, oleks ainuüksi teede hoolduseks, remondiks ja väiksemateks ehitustöödeks vajalik summa 700 000 kuni 800 000 eurot ilma lumetõrje rahata. Selle summaga saaksime projekteerida ja ehitada tolmuvabu teid, ehitada kruusakattega teid koos truupide ja kraavitustega.”

Ka Põlva vallavalitsuse teedespetsialisti Halvor Laometsa sõnul mõjutavad möödunud talve suured lumetõrjekulud suvist teede hooldust. Põlva kandis kulus talvel lumetõrjele üle poole miljoni euro.

„Ilmselt tuleb vähendada kruusateede hööveldamise kordi ja tolmutõrje mahtu ning loota, et kui aasta lõpus varajane talv saabub, oleks raha veel ka lume lükkamiseks,” hindas Laomets. „Samuti tuleb vähendada või hoopis ära jätta kattega teede pindamise. Et katted säiliks, oleks vallas iga suvi vaja teha pindamistöid ligikaudu 100 000 euro eest.”

Põlva valla teehoiukava investeeringute kava järgi on sel aastal teede remondiks ette nähtud 418 000 eurot, mida on Laometsa sõnul peaaegu poole vähem kui eelmisel aastal.

Aga Põlva valla teedel üht-teist siiski tehakse: juba sõlmitud lepingute järgi remonditakse ca 27 kilomeetrit kruusateid. Lõpukorral on kruusateede remont Akste, Kärsa, Suurmetsa, Himmaste ja Rosma külas. Tööd on alanud Kaaru, Mammaste, Orajõe ja Valgesoo küla teedel ning on kohe algamas Lahe, Suurküla, Himma, Partsi, Karilatsi ja Kiidjärve küla teedel. Suurem tähelepanu on pööratud Viisli küla teede remondile. Seal on tänu lumerohketele talvedele kevadeti väga rasked teeolud ja remonti läheb viis teed. Samuti on kavas remontida kruusateid Aarna ja Vana-Koiola külas ning valmis ehitada Himmaste raudteeületuskoht jalakäijatele.

Kas ja kus ja millises mahus ehitatakse tänavu vallateedele tolmuvaba katet?

„2022. aastal riigi poolt eraldatud transiittee toetuse raames remonditakse sel aastal Partsi-Meemaste tee umbes viie kilomeetri pikkune lõik,” vastas Põlva valla teedespetsialist. „Kui pikalt tee täpselt tolmuvabaks saab, selgub pärast riigihanke tulemuste teada saamist. Lisaks ehitatakse tolmuvabaks kaks ca 250-meetrist lõiku Tännassilma-Kadaja ja Ridali-Lennuvälja teel, kokku 0,5 kilomeetrit. Esialgse plaani järgi olid lõigud pikemad ja teid rohkem, aga kui inimesed ei pääse lagunenud teede pärast koju ja raha on täpselt niipalju, kui on, siis tuleb teha valikud.”

Riigi transpordiamet kurdab, et raha on nii vähe, et tuleb keskenduda (riigi)teede olukorra mingisuguselegi säilitamisele, ehitamiseks pole raha ja tolmuvaba katte rajamisest ei saa unistadagi. Laomets nentis, et sama lugu on vallas: tolmuvabu katteid ehitatakse teehoiukava järgi aastatel 2023‒2027 väga vähe.

„Pingutada tuleb pindamisega ehk nn vaese mehe asfaldiga tehtud lõikude säilitamisega,” lisas ta. „Ei ole välistatud, et mõni lõik tuleb tagasi kruusateeks muuta. Kui kevadist teede lagunemisaega mitte arvestada, siis praegusel hetkel on teede seisukord rahuldav. Investeeringuteks ehk siis teede ehituseks ja remondiks aga raha napib. Teede remondiks peaks Põlva vallas olema vähemalt poole rohkem raha, umbes üks miljon eurot aastas.”

„Nii palju kui hädavajalik”
Räpina abivallavanem Riho Luht ütles, et vallateede talihoolduse kulud olid üle 300 000 euro, need jaotuvad eelmise ja käesoleva aasta eelarvete vahel. Teede ja tänavate hooldamiseks on vallal tänavu raha 121 000 eurot, selle raha sees on ka Räpina bussijaama ülalpidamine.

Kas ja mis mahus ehitatakse tänavu vallateedele tolmuvaba katet?

„Rahapuudusel jääb tegemata ja ootab paremaid aegu,” nentis Luht.

Olukorra kohta Räpina valla teedel (seisukord ja raha) ütles abivallavanem lühidalt: „Elame aasta korraga, teeme nii palju kui hädavajalik ja nii vähe kui võimalik.”

Et teede remondi ja ehitamise töid saaks teha vähemasti rahuldavas mahus, selleks oleks Riho Luhti sõnul vaja 300 000 kuni 500 000 eurot lisaraha.

Võru vallavalitsuse teedespetsialist Peep Kimmel ütles, et talvisele lumelükkamisele kulus ca 560 000 eurot. Suviseks teehoolduseks ehk muu hulgas aukude lappimiseks on valla teehoiukavas kirjas 314 000 eurot.

Tolmutõrjet tehakse umbes 50 kilomeetril, suuremaid kruusateede remonte tänavu aga kavas pole. Pritsi-Linnamäe 1,4-kilomeetrisel lõigul aitab vald kohalikul talumehel 35 000 euroga teed pinnata, katete korduspindamist tehakse 20 000 euro eest kolmel teelõigul kogupikkusega 1,2 kilomeetrit.

„Teede seisukord on üldiselt rahuldav, aga selle taseme hoidmiseks on kindlasti vaja rohkem raha,” hindas Võru valla esindaja olukorda. „Just lumetõrje tööde kallinemise tõttu jäävad ära sellel aastal kruusateede rekonstrueerimistööd. Eelnevate aastatel on selleks kulunud ca 200 000 eurot.”

Kimmel lisas, et väga suurel hulgal on tihenenud kaitseväe sõidukite liiklus kohalikel teedel ja seda igal aastaajal.

„Siin võiks kaitseministeeriumi poolt tulla ka rahalisi vahendeid kohalike teede korrashoiuks,” hindas ta. „Näiteks võiks igal aastal see summa olla ca 100 000 eurot.”

Riigiteedki vajaks kaks korda rohkem remondiraha
Transpordiameti lõunaosakonna juhataja Janar Taal hindas riigiteede seisukorra Lõuna-Eestis rahuldavaks, kindlasti aga esineb teelõike, kus on hulgaliselt katte kahjustusi.

„Meie eesmärk on tekkinud talvekahjustused erinevate remondimeetoditega ära parandada. Soovime piiratud rahaliste vahendite juures võimalikult palju kattega teede kahjustusi parandada,” sõnas Taal. „Riigiteede säilitamiseks on tervikuna vaja igal aastal 200 miljonit eurot. Käesoleval aastal on summa ca 125 miljonit eurot ning järgmisel kahel aastal summa veelgi väheneb. Keskmiselt suudame aastatel 2023‒2026 panustada teede säilitamisse igal aastal 100 miljonit eurot, mis on poole vähem vajalikust ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel.”

Tema sõnul peab arvestama ka asjaoluga, et seisukorra taastamine on märksa kulukam kui seisukorra hoidmine. Nii on teehoiu alarahastamisel ja sellest tingitud remondivõla kuhjumisel transpordiameti lõunapiirkonna juhi teatel rasked tagajärjed, mis avalduvad järgnevate aastate jooksul.

Kolme aasta eest lubas riik, et riigile kuuluvad enam kasutatud kruusateed saavad 2030. aastaks tolmuvaba katte. Uus valitsus on teehoiu raha kärpinud sedavõrd, et lähiaastail pole võimalik tolmuvabu katteid üldse ehitada, tõstis esile ERR. LõunaLeht uuris Taalilt, kas vastava eesmärgi saaks saavutada ehk näiteks kümme aastat hiljem – või üldse mitte?

„Eesmärk ehitada aastaks 2030 tolmuvabad katted kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas, on veel võimalik saavutada, kuid selle täitmine sõltub riigi rahalistest võimalustest,” vastas ta diplomaatiliselt. „Kehtivas teehoiukavas eraldatud rahaga pole võimalik prognoosida eesmärgi täitmist.”

Transpordiametil ei ole eraldi piirkondade eelarveid, seetõttu ei saa Taal enda sõnul öelda, kui palju peaks Lõuna-Eestis teede remondiks raha rohkem olema. Teehoiukava koostatakse vajaduspõhiselt.

„Praegu ei oska välja tuua muid olulisi probleeme, kõige suurem probleem on valdkonna rahastamine,” ütles Taal lõpetuseks. „Kui riigitee remondi ja ehituse rahastamine kuivab kokku, siis kaob tööturult osa oskustööjõudu ning kui rahastamine paraneb, võib tekkida suuri probleeme oskustööjõuga. Kui sektori rahastamine on kõikuv, ei meelita see noori vastavaid erialasid õppima ning valdkonnas tekib tugev personalipuudus, mida pole võimalik kiirelt lahendada.”

Rahakotirauad on riigijuhtide käes
Riigieelarve, kus sees ka teeremondi raha, koostab teadupärast valitsus ja kinnitab riigikogu. LõunaLeht päris meie kandi riigikogulastelt muu hulgas seda, kuidas iseloomustavad nemad olukorda oma kodukandi riigi- ja vallateedel.

„Nii riigi- kui ka vallateed on iga aastaga üha paremas olukorras,” oli võrukesest parlamendisaadik Anti Haugas (RE) optimistlik. „Mustkattega teid tuleb järjest juurde, rajatakse eurokraave ning teede aluspind on järjest stabiilsem. Eelkõige vallateid hooldatakse vastavalt rahalistele võimalustele. Olen kursis, et Rõuge on sunnitud sel aastal just vallateede hooldamisel kitsikuse tõttu sammu tagasi tegema.”

Kas teil isiklikult on tulnud autot juhtides teel poriga maadelda, kinni jäädes traktorit appi kutsuda, aukudes lõhutud veermikku remontida?

„Kõige enam olen maadelnud teeoludega ikka talvel,” tunnistas Haugas. „On olnud ka juhus, kus Koidula kandis piirivalve maastur auto lume sees liikuma tõmbas. Minu jaoks on auto tarbeese, veermiku remonti teen alati vastavalt auto hooldusgraafikule. Kui seda hoolsalt teha, siis peab ka sõiduk kauem vastu. Pean tunnistama, et kui keerulised teeolud ei ole igapäevased, siis need kohati mulle isegi meeldivad. Natukene põnevust. Kui peaks nendega maadlema iga päev, oleks muidugi väga keeruline.”

Ester Karuse (KE) Valgamaalt teatas ilma valehäbita, et tema vallavanemaks olemise ajal said korda tehtud Valga linna valupunktid, muu hulgas Metsa, Kuperjanovi ja Lõuna tänav ning Tartu tänava ringristmik.

„Praegune olukord Valgas pole kahjuks kiita, eriti arvestades rahanumbrit, mida praktiliselt polegi remontideks planeeritud,” kritiseeris ta. „Õnneks pole ma isiklikult päris kinni jäänud, kuid poriga olen ikka maadelnud, kui sõitsin palju ringi valimiskampaania ajal.”

„Peab tunnistama, et teede olukord on väga erinev sõltuvalt nii aastaajast, piirkonnast kui ka tee omandivormist,” hindas Andrus Seeme (RE) Põlvamaalt. „Kas tee kuulub riigile, omavalitsusele, RMK-le või on üldse eratee. Mulle tundub, et riigiteed on kõige paremas seisus. Minu kodukandis on ka vallateed täitsa normis ja talihooldus toimib hästi. Üldjoontes võib rahule jääda, vähemalt mul isiklikult pole olnud vajadust traktori abile ja autot ei ole ka lõhkunud teeolude pärast.”

Mida teha?
Niisiis: riigil napib teede remondiks ja parendamiseks raha, olukord pole kiita ka valdades. Milliseid samme ja kuidas saaks selles valdkonnas ette võtta?

„Riigiteede rahastus kuulub otseselt majandusministri haldusalasse. Teede rahastus sõltub paljuski sellest, kuidas minister oma haldusala vahendeid planeerib. Raha on alati piiratud hulk. Kui soovime panustada rohkem olemasolevate teede hooldusse, on näiteks alternatiiv vähendada teedeehitusele kuluvat raha. Usun, et õige on leida kahe kulu vahel kompromiss. Lõunaeestlase jaoks on minu arvates oluline põhimaanteede ehitus,” vastas Anti Haugas peaministriparteist. „Oleme erakonna programmis sõnastanud eesmärgi otsida lisavahendeid ka kohalike teede hoiu toetuse suurendamiseks.”

„Transpordiameti esindaja on öelnud, et riigiteede ehitusmahud langevad tänavu nii madalale, et osa maanteid jääbki korda tegemata ja sinna tuleb paigaldada kiiruspiirangu- ja hoiatusmärgid. Võrreldes mullusega tehakse tänavu riigi maal teetöid viiendiku võrra vähem, kuid võrreldes 2021. aastaga kui peaminister oli Jüri Ratas, on maht koguni kolmandiku võrra väiksem,” kritiseeris opositsioonipartei esindaja Karuse. „Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees on öelnud, et neljarajalised maanteed valmivad saja aasta pärast või veel hiljem. Reformierakonnale ei ole regionaalpoliitika ja maapiirkondade käekäik kunagi korda läinud ning see kajastub ka nende poliitikas. Varasemale kogemusele tuginedes saab väita, et olukord tee-ehituses ei parane enne, kui vahetub valitsus.”

„Olen täitsa nõus, et teede remondiks, parendamiseks ja investeeringuteks oleks raha rohkesti juurde vaja. Riigi toetus omavalitsuste teede rahastamiseks on 29,3 miljonit eurot ja ei ole aastaid suurenenud. Praegu on muidugi suur mure riigi julgeoleku pärast ning see võtab väga palju raha riigieelarvest ära ja kannatab ka teede rahastus. Selge on see, et teede seisunditaseme säilitamiseks ja parandamiseks tuleb leida lahendusi ja selle eest ma riigikogus kindlasti seisan,” lubas Seeme koalitsiooniparteist.

Saadikud lubavad rahva murega tegeleda
Kõik kolm küsitletud Kagu-Eesti parlamendisaadikut lubavad meie kandi rahva teedemuret riigi tasandil ülal hoida.

Anti Haugas sõnas, et ta oli üks regionaalpoliitika programmi eestvedajaid ning tõstatas selle ühena tuumikprobleemidest. Erakonna volikogu kinnitas tema sõnul programmi, kus Reformierakond seadis eesmärgiks suurendada kohalike teede hoiu toetuse mahtu.

„Loomulikult tuleb see millegi arvelt, mille, seda ei oska ma veel öelda,” tunnistas ta.

Ester Karuse märkis, et tee-ehituse rahastus pannakse paika riigieelarvega ning tema kodupartei Keskerakond on seisukohal, et riiklike põhimaanteede areng peab olema prioriteet ja eesmärgi saavutamiseks ei tohi karta ka laenu võtta.

„See on investeering, mis tuleb töösse panna. Esiteks tuleb selle investeeringuga Tallinn Lõuna-Eestile lähemale ja teiseks on kaalul inimeste turvalisus. Mina kavatsen 2024. aasta riigieelarve arutelude käigus teema kindlasti tõstatada,” teatas Karuse.

Andrus Seeme ütles samuti, et tal on rahvasaadikuna kindlasti plaanis selle teemaga tegeleda. Teema tuleb tema sõnul tõstatada fraktsioonis toimuvatel koosolekutel ja erinevatel kohtumistel. Seeme lubas nädala algul, et teemat arutatakse ka riigikogu maaelukomisjonis – üleeile toimus komisjonil esimene kohtumine regionaalministri ja rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsleriga.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/05/2023 09:47:54