Vaskna turismitalu Haanjamaal oli 1990ndate alguses üks esimestest, kus peale Eesti taasiseseisvumist hakati külalisi vastu võtma.

Valitsuse plaan tõsta majutusettevõtete käibemaksu 22 protsendini lööb eriti valusalt kagunurga turismitalusid. Kagu-Eesti taludele ei jäta mõju avaldamata ka Nursipalu harjutusväljaku laienemine ja Saesaare paisu võimalik allalaskmine.

Vaskna turismitalu Haanjamaal oli 1990ndate alguses üks esimestest, kus peale Eesti taasiseseisvumist hakati külalisi vastu võtma.

Perenaine Margit Utsal sõnas, et kui turimistalude käibemaks tõstetakse praeguse 9 asemel 22 protsendile, siis ei ole osa piirkonna taludest enam konkurentsivõimelised. Puhkaja valib ööbimiseks loomulikult soodsama hinnaga lähema koha.

„Lätimaale on meilt alla 20 kilomeetri ja lõunanaabrid ei plaani majutusasutuste käibemaksu tõstmist. Kui tõstaksime ööbimise hinda 100%, vaevalt et Vaskna talu tulu suureneks,” kõneles Utsal. Ta lisas, et nii hüppelise käibemaksu tõstmise plaan tundub ebaloogiline.

Mullu olid Vasknal puhkajatest ülekaalus Eestimaa elanikud.

Vasknal on loovuslaagrite korraldamise paik. Käibemaksu tõusu järel ei jõua laagri korraldajad kõrgemat hinda maksta, kuid turismitalu ei saa alla omahinna ka kellelegi ööbimisi pakkuda.

Utsal ütles, et praegu peletab ta käibemaksu tõusuga seotud mõtted endast eemale, sest nende mõtete küüsis ei saaks külalisi lahkelt vastu võtta ega tööd teha.

„Kuigi turismiga tegelemine ei ole elamiseks kõige olulisem tegevus, vajavad inimesed teist keskkonda puhkamiseks, seda just keerulistel aegadel,” sõnas Vaskna turismitalu perenaine.

Vaskna järve teises otsas asub Jõeniidu talu, kuhu kuulub ka kaks puhkemaja. Pererahvas tegeleb majutuse pakkumise kõrval kitsekasvatuse, kitsejuustu tegemise ja metsandusega.

„Käibemaksu hüppeline tõstmine on ebamõistlik samm. Võrumaale on ju Lätimaa Alūksne kant lähedal ja inimesed võivad sinna ööbima sõita,” ütles Jõeniidu talu perenaine Ester Mängli. Ta lisas, et praegu suhtub ta käibemaksu tõstmise plaani rahulikult. „Eks aeg näita, ootame ära.”

Põlvamaa Tammekännu puhkemajast öeldi, et „plaanitavat käibemaksu tõusu ei taha keegi”. Tuleviku kohta märgiti, et „see läheb kas nii või naa”.

Kiidjärve-Taevaskoja kant kardab Saesaare paisu kaotamist
Kassioru puhkemaja asub Kiidjärve külas Ahja jõe kaldal Põlvamaal. Peremees Aivar Kottise sõnul on tekkinud keeruline olukord, kuna järsult on tõusnud nii kütte kui ka elektri hind.

„Me ei ole veel majanduslikult taastunud koroonaajast ning sõjaohu tõttu on kadunud turistid Saksamaalt ja Hollandist,” tõdes ta.

Seoses käibemaksu üldise tõusuga on kallinemas kõik eluks ja toimetulekuks vajalik, terendamas on ka automaks ja siis veel majutusasutuste käibemaksu tõus 144%, üheksalt 22-le.

„Turismitalude teenuste järele on meie piirkonnas nõudlus hooajaline ja marginaalne Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval, kuid Eesti elanikele siiski oluline,” iseloomustas puhkemaja peremees olukorda.

Kottise sõnul on edasist veel raske prognoosida. „Minu mäletamist mööda eelistasid niinimetatud alkoralli ajal paljud firmad suvepäevi Lätimaal korraldada. Juba nüüd on tallinlastel, arvestades transpordikulusid, Soome odavam reisida kui Lõuna-Eestisse,” nentis ta.

Kui Võrumaa turismitalude tulevikku tumestab Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega seonduv, siis Taevaskoja kandi inimeste mureks on Saesaare paisu tume tulevik.

„Kiidjärve-Taevaskoja puhkealal matkajatele avanevad kaunid vaated liivapaljandikele, seda nii vee peal sõites kui ka kaldapealsetel radadel liikudes. Paisu likvideerimise järel see ilu kaob, sest kaldad jäävad pikaks ajaks mudaseks, vaateid paljanditele hakkavad varjama nõgesed ja võsa,” kõneles Kottise, kes ei usu hästi, et sellist paika tahab keegi enam vaatama tulla.

Käibemaksu tõus on Euroopas läbitud etapp
Võrumaa Kiidi turismitalu peremees Aigar Piho ütles, et paljudes Euroopa riikides on turismisektori käibemaksu tõus läbitud etapp. Praegu on enamikus Euroopa maades turismisektori ettevõtete käibemaks kas veidi alla või veidi üle 10%, vaid Taanis ületab see 20%.

Läti ja ka Leedu on varem majutusasutuste käibemaksu tõstnud, kuid näinud, mida see kaasa tõi, langetasid selle ruttu.

„Turismiturul konkureerime naabrite lätlaste ja soomlastega. Teiseks, käibemaksu tõus lööb valusalt ka siseturiste, kellest paljudel vähenevad puhkamise võimalused, ning Eesti mainele ei mõju see tõus hästi,” kõneles Piho, kes peab väga oluliseks, et meie inimesed saaksid Eestis puhata.

Käibemaksu tõstmise järel kerkivad toidu, kütte ja elektri hinnad ka turismitaludes. Plaanitava lisaraha riigieelarvesse saamise asemel võib laekumine hoopis väheneda.

Kiidi turismitalus on siiani toimunud ka õpilaslaagrid, mis on lastele üks võimalusi tutvuda Eestimaa eri paikadega. Käibemaksu hüppelise tõusu järel jääb paljudel õpilastel osa Eestist nägemata.

„Usun, et käibemaksu tõstmise plaani hakatakse koos spetsialistidega arutama ja leitakse lõpuks, et plaan ei ole mõistlik,” on Kiidi turismitalu peremees optimist.

Muidugi ei saa mööda ka plaanitavast Nursipalu polügoonist. Kuigi Piho tunnistas, et paugutamine talle ei meeldi, näeb ta Nursipalu polügooni laienemises ka positiivset poolt. „Kui piirkonda tulevad sõjaväelased, maksujõulised inimesed, peavad turismiga tegelejad läbi mõtlema, mida neile pakkuda ehk siis kohandama tooted uutele turistidele vastuvõetavaks,” hindas ta.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/05/2023 09:32:19