Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Lõuna-Eesti kaitseliitlased harjutasid nädalavahetusel valmisolekut

Miinupildujapatarei õppusel. Foto: mil.ee

Pühapäeva hommikul lõppes reedel valitsuse otsusega välja kuulutatud lisaõppekogunemine Okas ja õppusel osalejad läksid koju.

„Kaitseliitlased Viljandist Võruni näitasid lõppeval nädalavahetusel seda, milline peab kaitseliit olema – organisatsioon, mille liikmed tulevad välja siis kui on vaja Eestit kaitsta või selle jaoks harjutada,“ ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. „Oleme täpselt nii tugevad, kui on meie liikmete aktiivsus ja Lõuna maakaitseringkonna võitlejad tõstsid lisaõppekogunemistel osaluse lati kõrgele. Loodan, et see on eeskujuks kõigile teistele kaitseliitlastele.”

Lisaõppekogunemine keskendus kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna üksuste valmisoleku kontrollile ja väljaõppele. Selle käigus harjutasid õppusel osalenud maakaitseväelased väikeüksustena varitsuste püstitamist ja läbiviimist, kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nendega kaasnevaid tegevusi. Õppuse raames õppisid kaitseliitlased paremini tundma ka oma vastutusala, et olla valmis vajadusel kiirelt ja edukalt täitma sõjalisi ülesandeid.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti 5. mail lisaõppekogunemisele „Okas 23-2” kuni 607 kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Sakala, Võrumaa ja Valgamaa maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kaasati õppuse korraldamisse toetavate tegevuste raames kuni 300 kaitseliitlast.

Lisaõppekogunemisel Okas kontrollisid kaitsevägi ja kaitseliit lahinguvalmidust, aga samuti oli see kogu riigikaitse käsuahela testimine valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Konkreetse lisaõppekogunemise käigus harjutati maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub, märkis kaitseväe peastaap.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Kaitseliidu Põlva malevast osalesid lisaõppekogunemisel Okas miinipilduja patarei, Põlva maleva tulerühm ja maakaitserühm. Põlva maleva pealikul major Kaido Kivilol jätkus ka kriitikat.

„Õppekogunemise üldiste tegevustega jäin rahule. Kui rääkida hindest, siis see on rahuldav. Miks viimane? Siin on õppimise kohti minul endal, rahuaja staabi koosseisul kui ka õppusel osalenud kaitseliitlastel,” teatas Kivilo.

„Tänan kõiki maleva kaitseliitlasi, kes lisaõppekogunemisel osalesid. Need kaitseliitlased, kes jäid õppekogunemisest kõrvale ega teavitanud ka põhjusest, miks nad ei osale, on oma teoga reetnud kaasvõitlejaid,” sõnas malevapealik. „Mõelge päris tõsiselt, kas te ikka tahate kuuluda Põlva maleva ridadesse. Aga kui te kuulute, siis teate, et teie kõrval on mistahes ülesande täitmisel kamraadid, keda te isiklikult tunnete ja saate usaldada mistahes olukorras.”
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 11/05/2023 08:52:07

Lisa kommentaar