Joanna Kärsin. Foto: Kaisa-Maarja Pärtel

Neljandat aastat ametis õpetaja Joanna Kärsin Võrumaalt usub, et alustavate õpetajate lahkumist tööturul saab pidurdada, kui oma panuse aitamiseks annavad nii kolleegid, lapsevanemad kui laiemalt kogu ühiskond. Ta soovitab noortel kolleegidel aeg-ajalt enda sisse vaadata ja meenutada, miks sai endale tööpõlluks valitud just haridusmaastik.

Kui paljud tänased õpetajad on sellest ametist unistanud lapsest peale, siis Joanna Kärsini valikupalett oli lai. „Alates majandusest ja materjalitehnoloogiast kuni haridusteadusteni. Kõik ained meeldisid mulle koolis ühtmoodi väga ja varasemat unistust õpetajaametist tegelikult ei olnud. Tulemused laekusid ja õnnest joobnuna kinnitasin majandusõpingud. Ja alles siis sain aru, et see õppekava asus mitte Tartu ülikoolis vaid TalTechis. Tallinnasse kolimine oli alles plaan C,” kirjeldab Joanna toonast ahastust.

Võrust pärit tüdrukul õnnestus siiski Tartu ülikooli veenda, et juhtus eksitus ja tema koht sissesaanute seas taastati. Joanna valis haridusteadused ja praegu on ta Tartu Erakooli matemaatika ning digiõpetuse õpetaja, lisaks teeb klassijuhataja tööd.

Alustava õpetaja mured ja kahtlused on Joannal hästi meeles. „Ma olen õpetaja neljandat aastat. See periood on olnud tõusude ja mõõnadega. Alles sel aastal leidsin usu, et olengi oma valdkonna ekspert.”

Sügisel avaldatud statistikaameti uuring näitas, et kolme esimese tööaasta järel on kolmandik alustavatest õpetajatest töölt lahkunud ning Joanna sõnutsi oleks ta ise võinud olla üks nende seast. „Tagasi vaadates mõistan, et põletasin end liigse entusiasmiga läbi. Ütlesin „jah” kõikidele üle- ja asendustundidele, mille tagajärjena ei suutnud oma tassi enam täis hoida. Õpetajaametisse sisseelamine nõuab aega. Hetkel töötan 18-kontakttunni koormusega ning tunnen, et suudan tööd mitte koju võtta ning tagada märksa parema õppe kvaliteedi,” selgitab noor õpetaja.

Joanna on kindel, et tema puhul aitas ka töökohavahetus. „Praegune kool on minu põhimõtetega paremas kooskõlas. Sellega kaasnes enesekindluse ja motivatsiooni tõus. Sellel õppeaastal olen avastanud end nii mõnigi kord reede õhtul õpetajate toast kolleegidele haridusteemadel arutamas, kuid samas õppinud neid tundma ka töövälistel teemadel. Selline õhkkond loob hoidva ruumi.”

Toetavat tagalat peab õpetaja Joanna äärmiselt oluliseks. Sinna alla arvab ta nii teised õpetajad, juhtkonna kui ka lapsevanemad.

Aidata saavad nii kolleegid kui kogu ühiskond
Ka mentor võiks Joanna arvates olla noorele õpetajale arvestatavaks abikäeks, aga oma esimeste tööaastate kogemusest usub ta pigem koolivälise mentori või coach´i kasutegurisse. „Kui mentorsüsteemiks pole ei mentoril ega menteel määratud eraldi kindlat aega ega kohta, siis pärastlõunal pole selliseks lisakohustuseks keegi motiveeritud. Ja kindlasti peaks olema tegu süsteemse mentorlusega, kuna vabas vormis „Kuidas sul täna läks?“ kiirvestlus ei täida eesmärki vajalikus mahus.” Joanna mõistab, et ka koolisisesele mentorile on see koormus ja lisakohustus ja sellepärast võikski süsteemne tugi tulla väljastpoolt.

Mis ei tähendaks, nagu poleks kogenud õpetajate nõuanded oodatud. „Just neil on olemas põnevatest metoodilistest võtetest ja ellujäämisnippidest pungil kogemuskohver. Noored kolleegid on väga tänulikud, kui olete valmis jagama ja uskuge mind, see ei tähenda, et te kellegi töö ära teeksite. Järgmisel hetkel jagavad nad ise midagi omaloodut,” julgustab Joanna haridusellu üheskoos panustama. Ja vahel polegi muud vaja, kui lihtsalt küsida, kuidas kolleegil läheb – usub ta veel.

„Olukord on kindlasti aastatega paranenud. Rõõm on näha, et MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool on olulised teemad lauale toonud ning nad juhivad tähelepanu alustava õpetajate vajadustele. Ega noor inimene tihti ei julgegi ise oma murekohti tõstatada.”

Kindlasti on oluline roll kogu ühiskonnal, et õpetaja kui „maa sool” kestaks. Vääriline töötasu on kindlasti üks motivaator, kuid see pole ainus. „Õpetajate toetamine käib käsikäes väärtustamisega. Ühest küljest on meil kõigil koolikogemus, kuid see ei pruugi sarnaneda tänase haridusmaastiku pildiga. Kool ei ole ega peagi olema sama paik, nagu ta oli 30 aastat tagasi. Kurb on mõnikord lugeda, kuidas õpetajad ja lapsevanemad vastanduvad. Tegelikult oleme ju ühes paadis ja tegutseme ühise eesmärgi nimel.”

Selleks, et hariduselu ja just selle helgem pool laiemalt inimesteni jõuaks, on Joanna sõnul roll ajakirjandusel: „Negatiivne jõuab meediasse kergemini. Kui näidata aga ka õpetajaameti positiivset poolt, jagada kogemuslugusid ning innustada, siis ühest küljest oleks inimestel adekvaatne pilt koolis toimuvast. See julgustaks õpetajatööd valima nii noori kui ka karjääripöörajaid.”

Miks õpetajaks?
Peagi lõppeva neljanda tööaasta järel on Joanna Kärsinil selge veendumus, et ta on õiges kohas. „Iga alustav õpetaja tuleb suurte ideaalidega, aga vajadusel tuleb ootusi ja ideaale reaalse eluga vastavusse viia. Mis ei tähenda, et peaks neile käega lööma – südamega töötada saab ka nii, et südant läbi ei kuluta.” Joannal on kombeks leida aega selleks, et mõelda, miks ta selle tee üldse valis. Ja ta leiab vastused: „Naudin õpetajaametit, sest saan olla tulevikuühiskonna suunamudijaks. Näitan tulevikuspetsialistidele ja talentidele suuna kätte, pakun erinevaid võimalusi ning aitan neil avastada oma potentsiaali. Näen klassi ees seistes iga päev, kuidas lastel lähevad õppimise käigus silmad särama. Selline vahetu tagasiside tööle kannab mind järgmisesse päeva. Lisaks tunnen, et koolis saan olla muutuste loomise juures. Õpetajad loovad homse Eesti ja see on siirast rõõmu pakkuv amet!”

Joanna soovitused alustavale õpetajale:
Hoia oma tass täis. Võta vägisi endale aega, sest ükski lind ei saa ainult õhus olla (eriti kui selleks energiat napib). Füüsiline aktiivsus aitab parandada meeleolu ning korrastada mõtteid. Jookse, kõnni või tee joogat – leia endale sobiv viis.   
     
Tee töö koolis ära. Sinu lähedased on tänulikud.      
     
Sea endale realistlikud ootused. Ütle ei, kui ülesanne sinu töökohustuste hulka ei kuulu ja silma särama ei pane.       
     
Kasuta valge lehe meetodit. Kirjuta näiteks üks kord nädalas (teen seda pühapäeviti) valgele paberile, mis sind sel nädalal rõõmustas või vastupidi – tuska valmistas.  
     
Leia endale mõttekaaslane. Pingeid on vaja aeg-ajalt lahustada ja on lihtsam, kui keegi sind lihtsalt ära kuulab.
 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 04/05/2023 09:24:43