Laupäeval toimub Võrus ka talvise Nursipalu keti kordusüritus. Foto: Nele Hendrikson

President Lennart Meri lubatud verest, higist ja pisaratest kaht viimast võib sel laupäeval voolata, kui võrokeste kongressil palehigis kodukandi tuleviku üle aru peetakse ning Nursipalu ketis ja kontsert-meeleavaldusel polügooni laiendamise peatamist nõutakse. Samal ajal voolab higi, aga mõnel rakkus pihkudest ilmselt ka piisake verd Võhandu maratonil, kus 2500 inimest 1200 paadis Tamulalt Võõpsu aerutavad.

Võru Kandles peetakse sel laupäeval esmakordselt võrokeste kongressi. Pärast seda toimub inimkett Tamula rannapromenaadil ning õhtul kontsert-meeleavaldus „Nursipalu jüriöö”. Protestid on korraldajate sõnul suunatud Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu, sest see kahjustab Lõuna-Eestit kui elukeskkonda ja puhkusepiirkonda.

Kongress on pealkirjastatud „Võroke homme ja ülehomme” – päev on pühendatud võrokeste koondamisele ja piirkonna arengusuundade üle mõtete vahetamisele. Kongressi eestvõtjaid tiivustab püüd oma piirkonna elukorralduses enam kaasa rääkida: praeguses olukorras ei lepita Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega, mis hävitaks piirkonna elu- ja looduskeskkonna, keele- ja kultuuriruumi.

Kongress kui kevadine ärkamisaeg
„Ootused on väga lootusrikkad, nagu kevadine ärkamisaeg,” märkis kongressi korraldaja Kauksi Ülle LõunaLehele. „On väga tähtis, et võrukesed praegustes oludes tajuksid, et me peame kõik väga kokku hoidma, et säilitada oma keelt, kultuuriruumi, oma elulaadi. See kõik on nagu tõmbetuultes: me oleme siin justkui ida ja lääne vahel sellises keerulises olukorras, oleme nagu Euroopa väike serv.”

„Võrukesi on vähe ja me oleme alati olnud sellised tagasihoidlikud,” jätkas ta. „Oleme rahulikult ja vähenõudlikult rääkinud kodus oma keelt, kasvatanud oma vilja ja majandanud oma metsa ja oleme hakkama saanud. Aga praegu on niimoodi, et see ülemaailmne kultuur on läinud väga linnastunuks ja otsuseid kiputakse ka tegema ikka linna seisukohalt, Euroopa seisukohalt, ja me oleme natuke rataste vahele jäänud. Peame ise ennast rohkem teadvustama ja väärtustama, siis väärtustavad ja märkavad meid ka teised.”

Kauksi Ülle sõnul selgub umbkaudne delegaatide arv täna, kuid ilmselt tulevad paljud laupäeval paberitega kohale mandaati saama. Põhjuseks see, et suur osa elupõlistest võrokestest on eakamad inimesed, kes digivärki hästi ei valda. Nii on korraldajatelgi Kauksi Ülle sõnul põnev, kui palju rahvast siis kokku tuleb.

Kindlasti tuleb kongress aga sadade inimeste üritusena. Samas tõdes korraldaja, et aprillis kipuvad üritustel osalejate read harvenema, sest maa ja maatööd kutsuvad.

Kongressil esitatakse delegaatidele eelnõud võru keele kaitsmiseks ja laiemaks tarvitamiseks, lisaks eelnõu, milles võrokesed väljendavad soovi keskkonda võimalikult vähe mürgitada ja metsa jätkusuutlikult majandada. Kongressil on kavas esitada ka enesemääramise deklaratsioon, milles väljendatakse järgmist: peale selle, et oleme Eesti vabariigi kodanikud, oleme ka põlisrahvas võrokesed.

Kongressil on kavas eelnõusid arutada ja nende üle hääletada. Lisaks valitakse 11-liikmeline vanemate kogu, kes hakkab otsuseid ellu viima.

Ettevõtmine meenutab Seto kongressi ja selle vanemate kogu. Kauksi Ülle sõnul soovivad võrokesed kindlasti ka setodega koostööd teha, kas või rahvaloenduse asjas. Seto kongress on juba ammu pöördunud rahvaloendajate poole sooviga, et neid pandaks kirja setodena.

„Võrukestel on oma kongress seni pidamata, sest võrukesed alustasid rohkem keelealase tööga, kooliõpetuse organiseerimisega, teaduskonverentsidega ja natuke teiselt poolt,” selgitas kongressi korraldaja. „Aga tänapäeva maailmas, selleks et kasutada ka põlisrahvastele ÜRO konventsiooniga ette nähtud õigusi, on mõttekas ka võrukestel ennast kongressil ikkagi võru rahvaks kuulutada.”

Päev algab ja lõpeb Tamula ääres
I Võro kongressi, Nursipalu keti 2.0 ning Nursipalu kontsert-meeleavalduse päeva varahommikul stardib Võrust Tamula järvel umbes 1200 paatkonda kokku 2500 inimesega 24 riigist sajakilomeetrisele Võhandu aerutamismaratonile, mille finiš on Võõpsus. Jõele siirdutakse Roosisaare silla alt – ja Roosisaarel toimub õhtul ka Nursipalu kaitsjate korraldatav kontsert.

„Ootused on alati kõrged. Loodame uut startijate rekordit. See koroonapõnts on ilmselt üle elatud ja lootust on, et saame jälle n-ö rekordite lainele,” hindas maratoni korraldaja Hillar Irves. „Kindlasti ootame hästi kiiret sõitu, sest veetase on kõrge. Iga päevaga küll langeb, aga iga päevaga tuleb ka maraton lähemale. Ilmselt saame üle pikkade aastate väga korraliku kiire sõidu.”

Irves aerutas ise läinud nädalal Võhandu jõe Tamula ja Võõpsu vahel läbi ning tõdes veeseisu kohta, et see võinuks isegi madalam olla – üle jõe rajatud jalakäijate sildade alt oli kaunis ohtlik suurel kiirusel läbi pugeda.

Praegune Võhandu maratonil osalejate rekord pärineb aastast 2019. Uus võinuks sündida aasta hiljem, aga siis tuli koroona. Tänavu on numbreid välja antud ohtralt, aga tegelik osalejate arv ei selgu siiski enne kella 7 laupäeva hommikul. „Nagu ikka: kes hakkab sünnitama, kes murrab käeluu, kes jääb lennukist maha, kes ei saa paatkonda kokku, nii ta on,” kommenteeris Irves.

Nursipalu kontsert on külastajatele küll tasuta, kuid korraldajad paluvad seda võimaluse korral siiski rahaga toetada. Võhandu maratoni kohta on olnud kuulda virinat, et viimase hetke otsustajate stardimaks 100 eurot inimese kohta võrdub juba taksorahaga ehk euroga kilomeetri kohta. Maratoni korraldaja ei taha sellega nõustuda. Esimese asjana toob ta välja, et näiteks maijooksul küsitakse 10 km distantsil osalejate käest 25 eurot ja selle raha eest ei anta süüagi.

„Võhandu maratonil on kolm sooja söögi korda. See hind ei ole üldse kallis,” teatas Hillar Irves. „Paljudele võib tunduda, et inimesed löövad Irvesele raha kokku: et 2500 osalejat, korrutame 70-ga (varasem osalustasu – toim) ja vaatame, mis number tuleb, eksju. Aga kui täna tuleksite Võõpsu, siis näeksite, et olen sinna juba 5000–6000 euro eest liiva ja hakkpuitu uputanud. Vesi hästi kõrge, eile tuli näiteks kaks meetrit vett telki sisse. Pean sellega midagi tegema. Helistasin praegu Aigrenisse – palun väga, tonn liiva 16 eurot, tule ja võta. Kaks koormat – palju see maksab? Mitme paadi stardimaks seal on?”

Irves loetles veel mõningaid 140 000 – 150 000 euro suuruse eelarvega maratoni korraldamiskulusid. Unikaalsete medalite valmistamine maksab 20 000 eurot. Maratoni ajal süüakse ära 10 000 portsu, see maksab umbes 15 000 eurot. Suurürituse korraldamiseks vajalik varustus peab aasta aega kusagil seisma – nii tuleb korraldajatel ainuüksi laopindade eest maksta 12 000 eurot aastas.

„Mitu paati see on?!” küsis Irves retooriliselt. „Neid kulusid, mis on kolme nulliga, on väga vähe. Enamik on ikka nelja nulliga.”

Võhandu maratoni korraldaja tunnistas, et on nädalaid pühendanud kogu aja spordiüritusega seonduvale ega ole seetõttu jõudnud süveneda maratoniga samal päeval toimuvasse võrokeste kongressi. Nursipalu harjutusväljaku laiendamise suhtes on mehel enda sõnul kahetised tunded.

„Kõik me saame aru, et ühtpidi seda on vaja, teistpidi me ju oma küla külje alla seda ei taha,” nentis ta. „Elan järve ääres ja neljandal korrusel, eks ma oma magamistuppa neid kõmakaid kuulen kogu aeg, järv ju peegeldab seda heli omakorda veel. Kindlasti ei poolda seda Nursipalu teemat. Samas saan aru, et seda on vaja, ja olgem ausad, suure tõenäosusega see ikka tuleb, midagi ei ole teha. Eks ta turismile paneb paraja põntsu. Olles ise turismiasjaline, näen, et ega see piirkonnale head ei tee.”

 

 

 

Autor: VÕSOBERGI VIDRIK
Viimati muudetud: 24/04/2023 08:43:52