Laanepüütibu. Foto: Piret Eensoo

Alates 15. aprillist kontrollib keskkonnaamet taas pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Plaanilised kontrollreidid kestavad 30. juunini ja keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele. Keskkonnainvesteeringute keskuse teatel on metsaomanikel on võimalik lindude pesitsuste õnnestumisele õige mitmel viisil kaasa aidata.

Keskkonnaameti peadirektori sõnul saab kõige rohkem pesitsusrahu kaitseks ära teha metsaomanik. „Rõõm tõdeda, et paljud Eesti metsaomanikud arvestavad kevadise pesitsusrahuga ja valivad vajalikeks raietöödeks mõistliku aja. Pesitsusrahu tagamine ei ole vaid keskkonnaameti järelevalve kätes,“ ütles Rainer Vakra.

Keskkonnaamet keskendub kontrollide kavandamisel kaitsealadele. Metsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning peatada vajadusel raie, et vältida pesade hävitamine ja kahjustamine või lindude pesitsemise häirimine.

Raiete piiramisel tegutseb amet juhtumipõhiselt ja lähtub mõistlikkuse printsiibist. „Kui metsas on tõenäoliselt kuus või enam linnupesa hektari kohta, siis on mets pesitsusrahu perioodil meie järelevalve inspektorite teravdatud tähelepanu all. Raietöödega lubatakse jätkata, kui kuulda ega näha ei ole ühtegi lindu,“ selgitas Vakra.

Pesitsusrahu perioodil on metsakaitseekspertiisi alusel lubatud aktiivse üraskikolde likvideerimine, sest üraskite tõrjeks on hädavajalik just kevadine raie.

Järelevalve jõudude juhtimiseks töötas keskkonnaamet koos keskkonnaagentuuriga juba eelmisel aastal välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades.

Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ning järelevalve juhend on keskkonnaameti kodulehel avalikult kättesaadavad. Meeldetuletus pesitsusrahu kohta on lisatud ka metsateatistele. Väljatöötatud maatriks ja järelevalve juhend andsid eelmisel aastal häid tulemusi, seepärast otsustati sama metoodikaga jätkata.

Eelmisel aastal pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine. 2021. aastal laekus keskkonnaametile 160 metsaraiega soetud pesitsusrahu kaebust, 2022. aastal vaid 92. Muudatust on näha ka vaidlustuste arvus: kui kaks aastat tagasi esitati raie peatamise ettekirjutusele vaie 13 korral, siis eelmisel aastal vaid ühel korral.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) teatel on metsaomanikel on võimalik lindude pesitsuste õnnestumisele õige mitmel viisil kaasa aidata.

Viimastel aastatel on palju räägitud lageraiete mõjust linnustikule, kuid tähelepanelik tuleks olla ka noore metsa valgustus- ja harvendusraiete tegemisel, märkis KIK. Kevadel on hea teha hooldusraieid, sest lume sulamise järgsel perioodil tehtud hooldusraied vähendavad lumevaalimise ohtu ning enne lehtimist on selliste hooldustööde tegemine ka kergem, kui suvel. Tihedas võsas eelistavad pesa tegemist aga ka mõned linnuliigid. Seega tasuks suuremad raietööd planeerida pigem kevade algusesse, enne lindude pesitsuse algust.

Kui aga hooldusraiete või ka uuendusraiete tegemine on ilmtingimata vajalik, tasub silmas pidada, et linnupesade ja munade tahtlik hävitamine, kahjustamine või kõrvaldamine on keelatud. Selle vältimiseks tasub ala eelnevalt läbi käia ning pesadega paigad piiritleda ning töötada neist eemal. Samuti tuleks vältida raieid eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.

Lindude arvukuse tagamiseks saab aga rakendada erinevaid metsanduslikke võtteid kogu aasta jooksul. Lindude pesitsusaegsed raied puudutavad vaid väikest ala kogu Eesti metsadest. Oluline on luua head pesitsustingimused tulevikuks võimalikult paljudesse metsadesse.

Üheks võtteks, mida metsaomanik saab koos perega teha, on linnu pesakastide valmistamine ja nende metsa viimine. Pesakastid sobivad metsadesse, kus puudub alusmets ja põõsarinne. Peale positiivse mõju linnustikule aitab see tegevus äratada lastes huvi looduse vastu ning tunda rõõmu oma kätega loodud pesakasti üle. Omaette elamus on hiljem metsas pesakasti üles otsimine ja jälgimine, kas sinna on juba sisse kolitud.

Metsaomanik saab palju head teha ka raiete planeerimisel. Noore metsa hooldusel tasub jätta kasvama põõsaid ja alusmetsa gruppe, mis ei sega puude kasvu. Samuti võiks jätta raiumata mõne väikese ala, millest saab tulevikus kujundada säilikpuude grupi. Sellised alad pakuvad ka lindudele ja loomadele tulevikus rohkem varje- ja pesitsusvõimalusi.

Uuringus, mis kajastas kevadsuviste raiete mõju linnustikule, toodi välja, et peale pesade füüsilise hävimise häirib linnustikku ka metsatehnika vali müra, mis võib põhjustada lindudel stressi ja pesa hülgamist. Seega kui metsatöid teha, tasub veenduda, et vahendid on töökorras ja ei põhjusta üleliigset lärmi või võimalusel kasutada vaiksemaid akudel töötavaid seadmeid.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 20/04/2023 09:24:43