Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgid
Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale teist maailmasõda. Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. Samaaegselt jätkame ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja Eesti kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg ja sellele järgnev turbulentne periood meie idanaabri juures tähendab, et määramatus ja ohtlik aeg ei ole veel kaugeltki läbi.

Loodav valitsus langetab Eesti energiavarustuskindlust puudutavad strateegilised otsused käesoleva aasta jooksul. Peame ühiselt oluliseks anda energeetika turuosalistele kindlus uute tehnoloogia- ja kapitalimahukate investeeringute tegemisel. Soovime, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik, mis võtab kiiresti kasutusse erinevad rohetehnoloogiad ja suurendab seeläbi oma majanduse konkurentsivõimet. Selleks korraldame ümber senise riigijuhtimise tööstruktuuri ja vastutusvaldkonnad.

Süvenev ebavõrdsus ei luba inimese ega ühiskonna potentsiaali parimal moel rakendada. Viime
ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut. Pikem ja tervem elu võimaldab pere- ja tööelus ning kogukonnas olla õnnelik ja tegus. Me investeerime haridusse, et tõsta Eesti inimeste hariduse taset, mille tulemusel pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga, areneb tark majandus, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.

Keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Eesti omavalitsuste ja maapiirkondade toimetulekule.
Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele
võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa liidu rahalisi
vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks.

Väikekohtade elujõulisuse tagamiseks on oluline, et kõigi laste jaoks oleks haridus esimeses kahes kooliastmes kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Aitame omavalitsustel kaasajastada koolivõrku moel, et hariduseks ette nähtud raha läheb õpilaste arendamiseks. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Peame oluliseks, et kõik lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käiksid eestikeelses koolis, ja selleks läheme aastast 2027 üle eestikeelsele õppele alushariduses ja aastal 2030 põhihariduses.

1. Riigikaitse ja laiapindne julgeolek
Vastavalt julgeolekupoliitika alustele tagame neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud.

Arvestades oluliselt halvenenud julgeolekuolukorda Euroopas, teise jalaväebrigaadi harjutusvajadust, suurenevat liitlaste kohalolu Eestis ning praeguste harjutusväljade koormatust, arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega.

Kompensatsioonimeetmetena maksame vajalike maade soetamisel inimestele õiglase hüvitise taasteväärtuse näol. Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele, teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja kultuuripärandi toetamiseks.

Tõstame kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades kaitseliidu instruktorite arvu vastavalt kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülema kokkuleppele.

Muudame ajateenistuse pikkust vastavalt kaitseväe juhataja nõuandele. Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale.

Ehitame idapiiri maismaataristu välja 2025. aasta lõpuks.

Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes isikutega tegelemiseks.

2. Välispoliitika ja Ukraina toetamine
Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ja toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.

Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.

Eesti jätkab rahvusvahelist koostööd selle nimel, et võtta Venemaa ja Putini režiimi võtmeisikud vastutusele agressioonikuritegude eest. Samuti tuleb tagada, et konfiskeeritud Venemaa varasid on võimalik kasutada Ukraina ülesehitamiseks.

3. Majandusareng ja innovatsioon
Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ja seame eesmärgiks, et erasektori teadus-arenduskulud on vähemalt 2% SKP-st.

Kehtestame avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60% mediaanpalgast. Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.

Viime läbi eelarve revisjoni ja algatame null-eelarve reformi ehk ehitame riigieelarve üles nullist. Vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult.

Laiendame riigi ja kohalike omavalitsuste maksubaasi ja võtame senisest suurema fookuse tarbimise, saastamise ja vara maksustamisele.

Kaotame 2025. aastast üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõstame tulumaksuvabastuse 700 euroni kuus.

Tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal. Kaotame madalama käibemaksu erisuse majutusteenuse pakkujatele alates 1. jaanuarist 2025.

Tõstame üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu 2 protsendipunkti võrra 2025. aastal.

Kehtestame automaksu 1. juulist 2024 (esialgsel hinnangul keskmiselt 140 eurot aastas – toim).

Jätkame pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal piirikaubanduse teket.

Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohalikke makse.

Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raadamise.

Kaotame täiendava maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast.

4. Haridus-ja teadusareng
Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh suurendame diferentseerimisfondi osa.

Koolivõrk vajab selgemat korrastamist ja reegleid. Töötame välja koolivõrgu rahastusmudeli, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Kõik maakoolid 1.-6. klassis lähevad klassipõhisele rahastusele tingimusel, et seal õpib 3 aasta keskmisena 30 või rohkem last. Klassipõhine rahastus väheneb sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last.

5. Keskkond ja elurikkus
Energiasõltumatuseks ja inimeste kulude kokkuhoiuks on prioriteet elamute ja hoonete renoveerimine, toetame seda EL-i vahenditest.

Võtame vastu koostatud metsanduse arengukava ja parandame metsandusandmete kvaliteeti, et senisest täpsemalt jälgida Eesti metsade seisundit. Seame sihiks, et majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda. Eesmärgi saavutamiseks kiidame valitsuse tasandil 2023. aasta sügisel heaks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Maksustame metsa- ja põllumaade raadamist.

Uuendame harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasusüsteemi.

6. Energeetika ja taristu
Seame eesmärgiks, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Tuumaenergeetika töörühma raporti alusel otsustame, kas ja millises rollis võiks Eesti energeetikaportfellis olla tuumaenergia.

Viime lõpuni Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast.

Eraldame põlevkivi kaevandamise Eesti Energiast ja loome eraldi äriühingu, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkivi ressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga. Eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist.

Toetame kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamist ja energiaühistute loomist.

Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.

Lõpetame puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises ja teeme koostööd selle lõpetamiseks teistes Euroopa riikides, kuid kasutame biomassi kohalikes koostootmisjaamades.

Viime läbi liikuvusreformi ja sünkroniseerime erinevad transpordiliigid ning arendame nõudepõhist liikuvust. Tagame tasuta ühistranspordi lastele, eakatele ja puuetega inimestele.

Turutõrkega piirkondades arendame riiklike meetmetega välja vabavõrguna pakiautomaatide võrgustiku, et tagada side ja teenuse pakkumise võimalused kogu riigis.

7. Regionaalpoliitika ja maaelu
Vähendame piirkondlikku mahajäämust ja suuname senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse. Kiirendame elamufondi renoveerimist ja parandame
elukeskkonda targema ruumiplaneerimise abil. Laiendame omavalitsuste tulubaasi ja motiveerime omavalitsusi suuremale koostööle avalike teenuste korraldamisel.

Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist.

Vaatame kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kaasajastamise käigus üle kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete jaotuse ning rahastuse.

Euroopa liidu toetusmeetmete rakendamisel arvestame piirkondlike eripäradega, et vähendada piirkondlikku mahajäämust

Vähendame väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega külgnevate omavalitsuste asustusüksuste KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära 30%-ni.

Teeme koostööd Lätiga, et parandada Valga/Valka koostööd ning ühiste teenuste väljaarendamist.

Loome regionaalsete investeeringute programmi ja lõpetame riigikogus nn katuserahade jagamise.

Tagame kodumaise toidu varustuskindluse ja määratleme toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena.

Otsime võimalusi toetada põllumehi ja toidutootjaid sihipäraselt suunatud erakorraliste toetustega või üleminekutoetusega. Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.

Piirame kolmandate riikide kodanikele ligipääsu põllu- ja metsamaa ostmisele ja rentimisele.

8. Kultuur ja sport
Toetame kohalike oludega seostunud identiteedikoosluste/kultuuride arengut. Seto, võru, rannarootsi, saare, kihnu, peipsivene jt, aga ka uuslõimuvate kogukondade kultuurilise arengu huvides võimendame nende esinduskogude ja/või institutsioonide (Võru instituut, Mulgi instituut jms) haldus- ja projektivõimekust.

Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.

9. Sotsiaalpoliitika
Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.

Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust.

Jätkame hooldusreformi elluviimist ja läheme edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Kehtestame hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded.

Tugevdame sotsiaalvaldkonna järelevalve võimekust, et tagada inimeste õiguste kaitse sotsiaalhoolekandes, ning võtame riskide tuvastamiseks ja maandamiseks kasutusele uudseid tehnoloogilisi lahendusi.

Muudame perehüvitiste seadust, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi: tõstame elatisabi 200 euroni kuus ja tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse.

Vaatame üle Eesti haiglavõrgu arenguvajadused, võttes aluseks analüüsi „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ tulemused. Arendame terviklikku tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise meditsiinivõrgu senisest tugevamat integreeritust.

Suurendame hambaravihüvitist.

10. Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused
Tõstame järelevalvet erakondade rahastamise üle ja täiendame huvikaitse reegleid. Lähme edasi
mittestrateegiliste riigiäriühingute erastamisega.

Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame 2023. aasta lõpuks erastamisele minevate ettevõtete nimekirja.

Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Viime läbi riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

11. Justiitsküsimused
Lihtsustame konkurentsikuritegude uurimist, et kaitsta meie majandust, ettevõtjaid ja
tarbijaid.

Oleme igasuguse vägivalla suhtes leppimatud ja muudame vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamise karistatavaks, et oleks tagatud kõigi Eesti inimeste väärikus ja turvatunne.

Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.

Lühendame avaliku sektori maksimaalse vastamistähtaja seniselt 30-lt päevalt 15-le
päevale.

Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese
vahel.

Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 14/04/2023 08:35:31