Foto: Mari-Anne Leht

Suure tõenäosusega kaob peagi tasuta ühistransport tööealistele. Väikelinnade vahel jagub sõitjaid ka pileti ostmise korral, kuid külade vahel sõitvates bussides napib reisijaid mõnes kohas juba tükk aega. Küsitletud külavanemad pakkusid lahendusena tellimus- või sõidujagamise teenust. Valgamaale lisandus väheste sõitjatega liinidele kolm nõudelõiku.

Võrus elaval Aimel on Põlvamaal kunagine kodu puhkekohana alles ja naine sõidab kevadest sügiseni sinna vähemalt kaks korda nädalas Võru-Põlva vahel liikuvate liinibussidega. Ta loodab, et tasuta ühistranspordi kaotamine teda ei puuduta, sest on juba üle kümne aasta pensionil.

„Ühe otsa pilet maksis vist paari euro ringis. Mulle on oluline, et saan bussiga kodu lähedale. Tagasisaamisega on keerulisem, sest Põlvast tuleb viimane buss Võrru veidi peale kella 17, aga kevadel ja suvel on siis veel suur valge ja kuidagi ei raatsi nii vara linna sõita,” kõneles Aime. Ta tunnistas, et on vahel ka ainus sõitja bussis.

Aime eeliseks on see, et ta ei pea päevaks suurt toiduvaru kaasa ostma. Alaliselt hajakülades elavatel inimestel tuleb paari-kolme päeva toidutagavara kaasa osta, sest iga mõne päeva tagant ei ole arukas linna toidupoodi sõita.

Kündja küla asub Vastseliina lähedal. Külavanem Anneli Treumuth ütles, et nende külas on kõigil tööealistel auto õues. Autota majaomanikud aga käivad harva maakodus, eriti talvel.

„Kündjale sõidab buss Võrust hommikul ja lõuna ajal. Kui olen mõnele külalisele bussipeatusse vastu läinud, näen bussis peale tema väljumist tühja salongi. Tagasiteel Võrru on bussis paar-kolm inimest,” rääkis ta.

Lahendused koos sõitmises või tellitud taksos
Treumuth näeb lahendusena autota külaelanikele sõiduteenuse pakkumises. „Kui mul on näiteks kesknädalal vaja linna minna, annan kas sotsiaalmeedias või telefonitsi sellest paar päeva varem autota elanikele teada. Või vastupidi, linna mineja teatab oma soovist minule.” Ta lisas, et koos sõitmisest võidab nii autoomanik kui ka kaasasõitja. Esimene saab veidi bensiiniraha, teine kiiresti ja otse toidupoe või talle sel hetkel vajaliku asutuse ette.

Nooritsmetsa küla asub Põlvast otse 15 kilomeetri kaugusel. Külavanem Kaido Arulepp ütles, et külas on autota vaid üks inimene.

„Ühistransport on meile väga valedel aegadel sõitma pandud, sest lapsed jäid pidevalt Põlvasse kooli hiljaks ja said märkuse. Nüüd viin kas mina või abikaasa lapsed autoga kooli,” rääkis Arulepp. Tema sõnul sõidavad tööealised Nooritsmetsa elanikud Põlva kõrval ka Tartusse, Räpinasse ja Perile tööle.

Arulepp märkis, et üksikute sõitjate pärast ei peaks ühistransporti küll käigus hoidma. „Nendele inimestele tuleb poes- ja muudeks käikudeks takso tellida, see tuleb igal juhul tühjalt küladest läbi kolistavast bussist odavam,” hindas ta.

Säkna küla asub Põlvast 25 kilomeetri kaugusel. Külavanem Karin Hinrikus tunnistas, et nende küla elanikele valmistab tasuta ühistranspordi tasuliseks muutmine tõsist muret. „Meie külast sõidab kaks perekonda, kokku neli inimest, iga päev liinibussiga tööle Põlvasse ja tagasi. Kui sõit muudetakse tasuliseks, kaotavad nad arvestatava summa. Pensionieelikutena on neil teisi lahendusi keeruline leida,” rääkis külavanem. Ta lisas, et koos kellegi autoga sõita on pea võimatu, sest töö alguse kellaajad on erinevad.

Mõniste elanik Liispet teab, et piirkonnast sõidab bussiga Võrru tööle arvestatav hulk tööealisi, sest kohapeal on tööd väga vähe. „Mõnistest käib ilmselt kümmekond, Sarust ja Varstust samuti mitu inimest,” hindas naine.

Kui sõit muudetakse tasuliseks, kahandab see kindlasti nende rahakotti, sest kagunurga inimeste palgad ei ole Tallinna palkadega võrreldavad.

„Kagu-Eestis on pealinnaga võrreldes teistsugused kaugused, siin on osad külad keskusest kaugel ja sellest tulenevalt peaks ka lähenemine olema erinev, seda ka ühistranspordi osas,” pakkus Hinrikus.

Nõudelõigud koguvad populaarsust
Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp märkis, et täna (esmaspäeval – toim) ei ole pealinna poolt midagi teada antud ühistranspordi tuleviku kohta.

„Olen kuulnud jutte, et ettellimisega bussid toimivad hästi Saaremaal, kuid miskipärast ei ole seda teenust mujal veel praktiseeritud,” sõnas Müürsepp.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum peab kõige olulisemaks seda, et nii lapsed kui ka eakad saaksid edaspidigi ühistranspordis tasuta sõita. „Loodaval valitsusel selline plaan on ja loodan, et nii see ka läheb,” lisas ta.

Piirkonna autoomanikuga koos keskusse sõitmise kohta lausus Rogenbaum, et näiteks Taheva ja Hargla kandi elanikud on alati koostööd teinud, ka ühiselt linnasõite organiseerinud.

„Loomulikult ei tea ega saa seda valla kõigi piirkondade kohta öelda,” sõnas ta. Valga vallavanem lisas, et olemuselt ja keerukuselt paneb maaelu inimesi lahendusi otsima ja nad on neid ka leidnud.

Valgamaa ühistranspordikeskuses rakendus alanud kuust kolm nõudelõiku senini väheste sõitjatega liinilõikudel.

„Need on kõige uuemad nõudelõigud, kokku on meil juba kümnel liinil nõudelõike, millest mõned on väga populaarsed, nagu Lüllemäe ja Vähero vaheline lõik,” rääkis Liia Rätsep, maakonna ühistranspordikeskuse tegevjuht. Ta lisas, et rahanappuse tõttu tuleb nõudelõike Valgamaale juurde.
Nõudelõiku sõita soovija teatab sellest sisenedes bussijuhile ja kui ta soovib lõigu piirkonnast peale tulla, peab ta kaks tundi enne bussi algpeatusest väljumist ette helistama.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/04/2023 09:32:38