Puravitsapalu
See tuliseks köetud Nursipalu peaks asuma hoopis Puravitsapalus, kus on ruumi küllalt.

Kuus kilomeetrit Petseri linna piirist kirde suunas on Puravitsa küla. Raudtee veeres. Säält ida poole liikudes satume metsade vahel olevale Liivamäe raudteejaamakesse. Nüüd kirde poole suundudes ületame mitmeid kordi Obtjoki jõge ning enne Senno asulat hoiame sihi kunagise kuulsa mõisa Halahalnja poole.

Ma pole ainus petserimaalane, kes on neis metsades seeni korjanud ja sealsetes soodes kuremarjul käinud. Okastraat läbi Petserimaa koos viisahädadega on kestnud juba terve inimpõlve ning neid paiku kirjeldada oskavad vähesed. Seega ei tulda selle pealegi, et parim paik laskeväljakuks on just need hõredalt asustatud kohad okupeeritud Eesti Vabariigi maa-alal Petserimaal.

Olen neis paigus käinud ning kirjeldanud neid kohti ka oma romaanis „Petserimaa taevahelgid”, mis kajastab Eesti Vabadussõda Petseri maakonnas.

Kui ma raamatukogudes lugejatega kohtudes kõnelen Petserimaast, siis on tulnud ette, et mõni kuulaja liigitab mu mõtteavaldused ulme valda ning nähvab, et miks siis taasiseseisvumise kolmekümne aasta jooksul pole ikka veel taastatud Eesti territoriaalne terviklikkus.

Ühe lausega on taolistele inimestele raske vastata. Poleks Meri Jeltsiniga salatiimi teinud... Poleks meie parlamendis nii palju ükskõikseid.... Poleks meie rahva seas nii palju osavõtmatuid omaste murede suhtes... Poleks meil argu ametnikke...

Õiget aega ei tohi maha magada
Saan tõdeda vaid, et iga teo jaoks on ajaloos oma koht. Kuidas tekkis Eesti riik? Julged eestlased lõid Eestimaa päästekomitee ja hiljem asutava kogu siis, kui lagunes Vene impeerium.

Tsaariimpeeriumi lagunemise kasutasid ära ka teised, julged ja targad.

Veelkord kasutasid eestlased ära ajaloolise momendi, kui 1991. aastal lagunes NSV Liit.
Praegune Venemaa, mis hällitab endas kogu tsaariimpeeriumi ning selle järglase NSVL-i kurjust ja vägevusetaotlust, hakkab peagi lagunema.

Nüüd saabub aeg taastada ka Eesti terviklikkus. Ülearu kaua oleme kuulnud meie poliitikuid, kes suuresõnaliselt toetavad Gruusia ja Jaapani terviklikkust, kuid teevad näo, justkui Eestit polegi röövitud.

Ajaloo areng annab meile võimaluse. Vabadussõjas langenud ei andesta meile, kui me ajaloolisi võimalusi ära ei kasuta.

Vabaduse teed käies ei saa see tee mitte kunagi otsa.

 

Autor: ILMAR VANANURM, kirjanik
Viimati muudetud: 23/03/2023 09:05:56