Alanud aastast algas Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika periood viieks aastaks. See periood on enam tulemustele orienteeritud. Põllumajandustootjad saavad endiselt toetusi, kui nende esitatud taotlused on põhjendatud. Mõneski traditsioonilises toetuseliigis on muutusi ja on ka uusi toetuste meetmeid.

Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) perioodiks on koostatud Eesti ÜPP strateegia aastateks 2023‒1927. ÜPP on kõigi ELi liikmesriikide ühine poliitika, mida juhitakse Euroopa tasandil ja rahastatakse ELi eelarvest. Ühine poliitika aitab kindlustada kvaliteetse toidu mõistliku hinnaga kättesaadavuse, samal ajal tagab põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme.

„Viiel järgmisel aastal saab Eesti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames toetustena kasutada üle 1,6 miljardi euro,” ütles Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht.

Ta lisas, et toetuste üldeesmärk on eelistada kodumaist toitu, hoida keskkonda ja elurikkust, samuti toidusektori ettevõtete edukust ja maakogukondade edukust.

Parve sõnul on ühine põllumajanduspoliitika enam tulemustele orienteeritud ja rohkem tähelepanu on pööratud ka keskkonnateemadele.

„Prioriteediks on jätkuvalt toiduga kindlustamine ning ka maapiirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine, mis mõlemad on olulised nii tootjatele kui ka tarbijatele,” sõnas ta.

Põllumajandustootjad saavad endiselt märkimisväärseid toetusi PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) kaudu, kui nende esitatud taotlused vastavad nõuetele. Loomulikult kaasneb toetuste taotlemisega taotlejatele hulk kohustusi ja suhtlemist kontrollijatega.

„Tänavu on toetuste süsteemis palju muutusi ja nii mõneski traditsioonilises toetuseliigis on muutused, millest me veel kõike ei tea,” sõnas Parv.

Uues programmiperioodis tulevad osale meetmetele uued reeglid ja lisanduvad ka uued toetuseliigid. Viimaste hulka kuulub ka julgeoleku ja toidusektori meede.

Maaeluministeerium on saatnud Euroopa Komisjonile taotluse toidujulgeoleku ja toidusektori konkurentsivõime toetamiseks 10 miljoni euroga. Taotluse põhjenduseks toob ministeerium läinud aasta esimese kvartali kahjumi ja kahe järgmise kvartali varasemast väiksema kasumi.

Ministeerium soovib taotletava raha eest toetada sea- ja linnuliha, munade, kartuli, katmikaladel kasvatatava toidu ning puu- ja köögiviljade tootmist.

Nädal tagasi lõppes PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuste taotluste vastuvõtmine. Üle Eesti esitati 109 taotlust, neist kaheksa Võrumaalt ja neli Põlvamaalt. Toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot. Kes kagunurgast taotluse esitas, ei saa enne heakskiitmist öelda.

Järgneva viie aasta jooksul toetatakse ka Eesti mesinikke selle sektori konkurentsivõime suurendamise eesmärgil kokku ligi pooleteise miljoni euroga. Aastas toetab riik mesinikke 281 000 euroga.

Samuti saavad teravilja- ja loomakasvatajad taotleda toetusi põllu- ja heinamaale. „Kõige rohkem on meie talunikud taotlenudki üldpindalatoetust. Seda saab taotleda juba siis, kui taotlejal on maad üks hektar,” ütles Parv. Tema sõnul taotles mullu pindalatoetust ligi 1500 põllumajandusega tegelevat inimest maakonnas.

Pindalatoetuste juures on aga üks hapu maiguga asi: nimelt saavad toetust ka need maaomanikud, kes maa teistele rendivad, kuigi toetus on mõeldud põllumajandustootjatele. Õnneks pannakse uuel perioodil rõhku just tootjatele.

Parv rõhutas, et toetus on määratud etttevõtluse toetamiseks ja tulemuseks peab olema tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu, ohutu toit ja hoitud keskkond. Ta lisas, et me peame jõudma selleni, kus kõik saavad öelda, et hindavad Eesti toitu.

Nädal tagasi algas loomakasvatuse otsetoetuste taotlemine. Toetusi saab taotleda piima- ja ammlehmade, uttede ja kitsede kasvatamiseks. Toetusõiguslikud on vähemalt aastased uted ja kitsed.

Kevadkuul saavad toetuste taotlusi esitada marja- ja puuviljakasvatajad, samuti on avatud erinevate keskkonnatoetuste meetmed.

Parv ütles, et talu ei saa üles ehitada toetustele, kuid nendeta on siiski raske ellu jääda. „Toetused aitavad põllumajandustootjatel kompenseerida kauba hinnavahet, mis tekib selle müümisel,” selgitas ta ja tõi näiteks, et viljakasvataja ei saa teravilja kokkuostuhinda määrata, sest selle paneb paika hind maailmaturul.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/03/2023 08:58:56