Talviste ilmastikuoludega seoses tuletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) hooneomanikele meelde, et nii katustele kogunev raske lumi ja jää kui ka katuseräästas olevad purikad võivad kujutada endast ohtu katuste all liikuvatele inimestele ja nende varale. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad. Kindlustusfirma märgib, et tegemata töö võib minna majaomanikule kalliks maksma.

„Ametile laekub iga-aastaselt erinevaid teateid jää ja lume tõttu kahjustatud autodest ning pihta saanud inimestest, mis on põhjustatud hoone omanikukohustuste rikkumistest. Kõnniteede ja teiste avalikult käidavate kohtade äärsed katused (sh katuseräästad) ei tohi kujutada ohtu seal all liikuvatele inimestele või seal all viibivale varale,“ selgitas TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu.

Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Pallu lisas, et katuselt üleliigse lume ja jää eemaldamisel tuleb paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva).

TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Ehitise omaniku kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

500-eurone jääpurikas ja 13 000-eurone lumehang
Kindlustusfirma Ergo teatas veebruari keskel, et kui tavaliselt on sulailmadega seotud talvekahjude tippaeg märtsis, siis tänavu registreeriti juba ainuüksi esimese pooleteise kuuga üle 30 kahjujuhtumi kogukahjuga üle 100 000 euro, mille süüdlaseks on tihti olnud hooletu jää- või lumekoristus.

Lisaks kindlustusele on oma maja ohutuse tagamisel oluline roll kanda ka igal majaomanikul endal – kõik kahjud, mis tekivad ebapiisava hoolduse tagajärjel, peavad kinnisvaraomanikud ise hüvitama. „Asjaolude kokkulangemisel ja sõltuvalt kahjutüübist võib see olla mõõdetav ka kuuekohalise summaga,“ rõhutas etetvõtte vastutuskindlustuse portfelli juht Aune Pärn.

Näiteks tekitab juba kapotile kukkunud jääpurikas umbes 500 euro suuruse kahju. „Juhul, kui majaomanik on lasknud sellel jääpurikal nädalajagu kasvada ja midagi ette ei ole võtnud, siis pole see heaperemehelik, nõuetekohane ega hoolas käitumine ja sellisel juhul ei saa appi tulla ka kindlustus,“ lisas ta.

On olnud ka olukordi, kus plekk-katusele sadanud lumi muutus sulaga raskeks ja libises mööda viilkatust tänavale pargitud autole peale. Selle tulemusel purunes autol klaaskatus, viga sai katuseplekk ja värvikahjustusi sai ka kapott ning tagaluuk. Õnnetuse tagajärjel ei saanud omanik enam autot kasutada, kuna luuk oli katki ja vesi tungis salongi, mistõttu pidi ta rentima asendusauto. Kahju suuruseks hinnati kokku üle 13 000 euro.

Tavaliselt langevad lumi ja jää katuselt sulaga. Eriti suurt tähelepanu peaks pöörama lamekatustele kogunenud lumele, mis võib sulades siseruumidele veekahjustusi põhjustada. Lisaks sulavee konstruktsioonidest läbitungimise ohule ähvardab nii lame- kui viilkatuseid oht lume raskuse all sisse kukkuda. „Värskelt sadanud lume kaal jääb tagasihoidliku 100 kg/m3 juurde, kuid koristamata jäänud ja vajunud lumi kaalub ligi 300 kg/m3 ja sulamärg lumi lausa üle 400 kilogrammi kuupmeetri kohta – kui sellest kasvõi veerand hooga allolevale autole langeb, võib auto lugeda mahakantuks,“ rõhutas Pärn.

Enne sula tulekut on vaja ka lamekatuse vee äravoolud ja renniavad jääst ja lumest puhastada ning võimalusel lumi alla ajada. Külmaga on sageli kogu katus jääkihi all ja sulamisvesi ei saa normaalselt katuselt ära voolata, mistõttu vesi koguneb ja katusest moodustub bassein. Vesi otsib aga läbipääsu ja satub sageli ülakorruse tubadesse ka siis, kui katusel vigastusi ei ole, kuna veesurve on lihtsalt nii suur.

Lume ja jää eemaldamisel soovitab TTJA järgida järgmisi nõudeid:
* katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
* kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
* katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
* lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
* kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
* ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
* lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
* lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
* lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/03/2023 08:41:58