Põlva kohtumaja kohtunik ei rahuldanud süüdimõistetud roolijoodiku palvet lükata tema vanglasse saatmine edasi, et ta saaks südamehaige majaomaniku ahjusid kütta. Kohus leidis, et mees teadis vangiminekust juba ammu ning oleks vabalt jõudnud kütmise mõnel muul moel ära korraldada. Põlva kohtukoosseisu otsusega nõustus ka ringkonnakohus, kuid mehel õnnestus korduva vaidlustamise abil siiski Rootsi kardinate taha siirdumisega venitada.

35-aastane lõunaeestlane Urmet on kohtusüsteemile korduvalt tööd andnud. Näiteks 2017. aastal karistati teda Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas elukaaslase korduva füüsilise väärkohtlemise ning korduvate grupiviisiliste sissetungide ja varguste eest.

Suvel 2021 karistati Urmetit Tartu kohtumajas kokkuleppemenetluse korras purjuspäi autojuhtimise eest. Ta oli veidi varem öisel ajal istunud Mercedese roolis, endal korralik kriminaalne joove. Kohus määras mehele karistuseks kuus kuud vangistust, millest arvati maha pärast kinnipidamist trellide taga oldud üks laupäev. Karistus määrati Urmetile tingimisi kaheaastase katseajaga ning kohustusega alluda kriminaalhoolduse nõuetele.

Juba samal suvel ilmus Urmet kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele alkoholijoobes ning sai kohtult katseajaks uue nõude: püsida kaine. Käitumiskontrolli aega pandi mehele hiljem kuu juurde, sest ta vahetas ilma ametniku teadmata elukohta.

Kevadel 2022 esitas vangla kirminaalhooldusosakond kohtule Urmeti kohta juba kolmanda erakorralise ettekande ning nõudis vangistuse täitmisele pööramist. Ta oli detsembris ning mitmel korral jaanuaris jäänud kriminaalhooldajale vahele alkoholi tarvitamisega.

Juunis 2022 otsustas kohus siiski anda mehele uue võimaluse, jättis ta vabadusse ning suunas muu hulgas alkoholismiravile. Juulis ja septembris laekusid kohtule kriminaalhooldajalt aga uued teated, mille kokkuvõte oli lühidalt: Urmet eelistas korduvalt alkoholismiravile enda ravimist alkoholiga.

Ametnikule selgitas ta muu hulgas, et ei lasknud endale alkoholivastast süsti teha, sest sai teada, et see on tasuline, ning raha tal ei olnud. Kohtus kahetses ta siiski libastumist ning palus pikendada katseaega või asendada vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga.

Septembri lõpus 2022 leidis Põlva kohtumaja kohtukoosseis, et Urmet on piisavalt võimalusi saanud ja üldkasuliku töö tegemiseks pole ta kõlblik. Kohtumäärusega saadeti ta ligi kuueks kuuks vangi, võimalikuks armuajaks esialgu 15 päeva määruse vaidlustamiseks.

Mees ei jätnud seda võimalust kasutamata ning vaidlustas vangistust senikaua, kuni riigikohtu määrus novembris 2022 vaidlustamistele justkui joone alla tõmbas. Võru kohtumaja kantselei teatas selle peale Urmetile novembri lõpus, et hiljemalt 13. detsembril tuleb tal ilmuda Tartu vanglasse.

„Süüdimõistetu on 8.12.2022 kohtule esitanud taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kahe kuu võrra s.t kuni 13.02.2023. Süüdimõistetu põhistab oma taotlust asjaoluga, et tema elukoha omanik on alates 4.01.2023 kaks nädalat haiglas ja peale seda taastub operatsioonist, mistõttu keegi ei küta maja ega tee puid,” märgiti Põlva kohtusaalis 12. detsembril tehtud kohtumääruses.

„Süüdimõistetu on karistuse kandmisele asumisega kaasnevaks raskeks tagajärjeks lugenud elukoha kütteta jäämist, kuna tema äraolekul ei tee keegi puid ega küta maja,” lisas kohus olukorra kirjelduseks. „Juba käesoleval ajal on küllaltki külmad ilmad ja ees seisab talv, mistõttu vajab iga elamuna kasutatav hoone kütmist, et vältida ruumide ja tehnosüsteemide seisukorra halvenemist. Seega ei saa eitada, et teatud negatiivne tagajärg võib käesoleval juhul süüdimõistetu jaoks saabuda, kui tema äraolekul keegi maja ei küta.”

Kohus leidis, et mehe taotlus on esitatud dokumentidega tõendatud. Majaomanik oli esitatud haiguskirjelduse kohaselt oktoobris haiglaravil ning pidi minema 4. jaanuaril operatsioonile. Kohus nõustus, et südamehaige inimene ei saa vähemalt jaanuaris 2023 puid raiuda ega kütmiseks majja tassida.

„Samas olid asjaolud, et ees seisab talv ja vaja on küttepuid, süüdimõistetule teada,” märkis kohus. „Tema vangistuse täitmisele pööramise otsustas maakohus juba käesoleva aasta septembri lõpus. Seega pidi süüdimõistetu arvestama ka asjaoluga, et maakohtu määrus jõustub – nagu lõpuks juhtuski. Et eluruumi omanik peab minema järgmise aasta jaanuaris haiglasse, oli teada oktoobrikuu keskpaigas. Seega on Urmetil juba ligi kahe kuu jooksul olnud aega teha ettevalmistusi lähenevaks talveks olukorras, kus ta peab eelduslikult viibima vanglas ning maja ei saa kütta ka eluruumi omanik. Vähemalt küttepuud oleks süüdimõistetu igal juhul saanud valmis varuda. Maja kütmiseks saanuks süüdimõistetu sõlmida kokkuleppe ka mõne oma tuttava või sugulasega. Neid toiminguid jõuab peale kohtu poolt määratud tähtajaks süüdimõistetu vanglasse karistust kandma asumist ka veel teha eluruumi omanik enne enda hospitaliseerimist.”

Lühidalt: kohus ei rahuldanud Urmeti taotlust ning kohustas teda vanglasse ilmuma.

Et aga vangiminekut viimase võimaluseni edasi lükata, vaidlustas mees maakohtu määruse ringkonnakohtus. 11. jaanuaril 2023 jättis ringkonnakohus Põlva kohtunike otsuse muutmata ja kohustas seega kütmise pärast muretsevat Urmetit siiski Tartu vanglasse minema.

Riigikohtu andmetest ei nähtu, et Urmet oleks ka selle otsuse vaidlustanud, ning seega pidi mees ilmselt ikka pooleks aastaks Tartusse Turu tänavale kinnimajja minema. Küll aga õnnestus tal suvel 2021 tingimisi määratud ning septembris 2022 täitmisele pööratud vangistust kaunis pikalt edasi lükata. Loodetavasti sai tema majaomanik siiski ka kütmismure ilma üüriliseta lahendatud.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 05/03/2023 11:51:15