Läinud nädalal nägid paljud ühelt kommertskanalilt õõva tekitavas seisundis elanikuga saatelõiku Värska Südamekodust. Kagunurga hooldekodude juhid hooldekodu hukka mõistma ei kippunud, viidates tausta mitteteadmisele. ASi Südamekodud juhatuse liige Meelis Mälberg ei puudutanud vastuses LõunaLehele saatelõiku sõnagagi, küll lükkas ta ümber mitmed arvud.

Anna on 77-aastane võrulanna, kes saab üksi väga hästi hakkama. Eakas proua ei pea hoolekandeasutusse minekule mõtlema, sest tal on hoolivad lapsed ja lapselapsed.

„Nii masendav tunne tekkis seda saatelõiku vaadates,” sõnas Anna, keda hämmastas väga, et 21. sajandil suhtutakse meil nii südametult hoolealustesse. „Teki asemel oli peal mingi närune riie, klaas veega oli kaugel.”

Sõmerpalus tegutseva MTÜ Maana juhatuse liige Reet Käär on tööelus kokku puutunud nii vanurite kui ka hooldajatega ning oma lähedasi kodus hooldanud.
„Tundus, et Värska hooldekodu viga oli juhtimises, juhataja eelnev töökogemus ilmselt ei olnud sellele töökohale piisav,” sõnas Käär. Ta tunnistas, et hooldekodudega seotu on üldse keeruline teema. Sugulastel on üks seisukoht, hooldekodu esindajatel teine.

Käär lisas, et kuigi emotsionaalne saatelõik kajastas rohkem negatiivset poolt, on ikkagi hämmastav, et ligi 60 hoolealuse kohta oli vaid kaks hooldajat. „Kui see peaks nii olema, ei jõua nad mõistagi kiiresti iga voodi juurde,” tõdes ta.

Käär sõnas, et hoolealune võib dementsusega muutuda. „Kui sugulased pikemat aega oma lähedast ei näe, võib ta järgmise külastuse ajaks olla väga muutunud, kuna dementsus süveneb ajaga.”

Arusaamatused on kahepoolsed
Küsitletud hooldekodude juhid jäid saatelõigu kommenteerimisel napisõnaliseks, viidates tausta mitteteadmisele.

EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht Ene Mölder ütles, et talle jäi kõnealusest saatelõigust halb mulje. „Enamasti on kõik arusaamatused kahepoolsed. Loos esinenud hoolealune oli ilmselt varem ka alkoholiga kimpus. Kui peaks tõele vastama, et ligi 60 hoolealuse kohta oli seal vaid kaks hooldajat, siis ei imesta sugugi, et Värska Südamekodu mullune aastakasum võis olla üle 100 000 euro. Mida vähem töötajaid, seda suurem kasum,” nentis ta.

Mölder märkis, et neil on 36 hoolealust ja viis hooldajat. Kõigi töötajate töötasu kokku moodustab Miikaeli koguduse hooldekodus poole eelarvest.

Rõuge valla hooldekodu juhataja Siiri Kuus ütles, et „ei jaga ajalehele saatelõigu kohta teavet”.

Põlva valla hooldekodu juhataja Helen Metsma sõnas, et saatelõiku vaadates tekkisid tal erinevad mõtted ja tunded, kuid kõiki asjaolusid täpselt teadmata on tal raske kindlat seisukohta võtta ja arvamust avaldada.

MTÜ Antsla Tervisekeskuse hooldekodu juhatuse liige Lea Jõevere märkis, et mingi tõde kõnealuses saatelõigus ikkagi oli. „Kõik ju nägid räbaldunud tekki,” tõi ta näiteks. Jõevere lisas, et tema tuttav tõi sealt oma lähedase ära ja nüüd on viimase seis palju parem.

Kanepi valla Krootuse hooldekodu juhataja Lea Tähe saatis vastuseks lihtlause: „Ma ei ole antud saatelõiku näinud.”

Võimalusel tasub eeltööd teha
Metsma ütles, et kuna oma silm on kuningas, tasub eelnevalt hooldekodusid uudistada. „Kui inimene näeb oma silmaga keskkonda, vestleb töötajatega, hoolealustega, tutvub päevakavaga ja saab küsimusi esitada kõige, ka vaba aja sisustamise võimaluste kohta, küsida, kas hooldekodus töötab ka meditsiiniõde, on tal lihtsam sobivam hooldekodu valida,” rääkis ta.

Kuus soovitas samuti hooldekodu hoolikalt valida. „Käige eelnevalt hooldekodudes selle võimalustega tutvumas ja vestlemas, siis ei pea hiljem valiku suhtes etteheiteid tegema. Kõige kurvem on see, kui inimene saadetakse hooldekodusse vaid hinna põhjal.” Ta täpsustas, et Rõuges saavad huvilised hoolealustega juttu ajada ja tubasid vaadata.

Jõevere märkis, et alati ei ole võimalik hooldekodu valida. „Kui inimene on sattunud haiglasse, sealt haigla õendusosakonda, siis on tal sobiva hooldekodu valimine keeruline. Antslasse on tulnud õendusest inimesi. Kodust tulnud on saanud pikemalt koha valikust mõelda.”

Kas erakätes või valla hallatav hooldekodu
Antsla hooldekodu on valla halduses. 40 kohaga hooldekodus töötab tosin hooldajat. Jõevere on kindel, et hooldekodu töötajatel peab süda õiges kohas olema. „Palga teenimise nimel ei pea teiste inimeste elu põrguks tegema, vaid tegema nii, et inimestel oleks hooldekodus hea olla.”

Antsla hooldekodu kui MTÜ ei ole kasumi taotlemise peal väljas. Kui veidi raha üle jääb, investeerivad nad selle 2000. aastal moodustatud hooldekodu värskendamisse.

Tähe sõnul peavad hoolealused olema hoitud nii omavalitsuste hallatavates kui ka erahooldekodudes, kuna mõlemale kehtivad ühesugused nõuded.

„Ei saa öelda, et hoolealuste hooldamine või hoidmine sõltub hooldekodu omandivormist. Pigem on see siiski suhtumise, nagu omaniku, juhataja, hooldustöötajate, ka koristajate ja kokkade küsimus,” sõnas Metsma. Ta arvab samuti, et kui tööd tehakse südame ja hoolimisega, siis ongi hoolealused hooldatud, kaitstud ja hästi hoitud.

Metsma lisas, et suur roll on ka sellel, kui palju teavad töötajad erinevatest haigustest ja nende haigustega kaasneda võivatest käitumismustritest ja eripäradest, ning sellel, mida ühel või teisel juhul teha ja kuidas ise käituda.

Värska Südamekodu on üks kümnest ASi Südamekodud hooldekodust. Kodulehelt on näha, et aktsiaseltsil on seitsmeliikmeline kontoripersonal ja nelja liikmega nõukogu. Osa neist on varem Reformierakonna ridades aktiivses poliitikas osalenud, nagu ka juhatuse liige Meelis Mälberg.

Südamekodud püsivad tugeval vundamendil
Mälberg kõnealust saatelõiku ei kommenteerinud. Ta märkis kirjalikus vastuses, et Värska Südamekodu on võtnud ja võtab ka edaspidi hooldusele keerukama elusaatuse ja suurema hooldusvajadusega inimesi. „Meil on nende hoolduseks ja järelevalveks head tingimused ja koolitatud töötajad, kes pingutavad ja annavad oma oskuste ja võimaluste piires parima, et kõik elanikud oleksid hooldatud ja hoitud.”

Ta lisas, et hooldekodu ei ole raviasutus. „Meie oma elanikele diagnoosi ei pane ja ravi ei määra,” teatas Mälberg.

Värska hooldekodus on 58 kohta. Mullu oli majas keskmiselt 48 elanikku. Hooldekodus on tosin hooldustöötajat ja hooldusjuht.

Mulluse aasta majandustulemused on veel kinnitamata ja auditeerimata. „Värska Südamekodu tulem on esialgsetel andmetel 54 151 eurot. Saan kinnitada, et viie tegutsemisaasta jooksul ei ole omanikud ettevõttest võtnud omanikutulu ja kogu tulem on investeeritud teenuste ja keskkonna parandamisse,” kinnitas asutuse juht.

Mälberg kirjutas, et mis puutub Värska või laiemalt Südamekodude majanduslikku olukorda, siis püsib see tugeval vundamendil. „Meie rahaasjad on korras ja tänu sellele suutsime üle elada keerulised koroona-aastad ja oleme hakkama saanud ka pööraste sisendhindade tõusuga ning suutnud elu- ja töötingimusi parandada.”

Ta tunnistas, et alati saab paremini ja selle nimel, et kõik elanikud oleksid võimalikult hästi hoitud, nad igapäevaselt pingutavadki.

Mis toimus Värska Südamekodus?
Läinud nädalal paljastas Kanal 2 „Kuuuurija“, millistes tingimustes elas 63-aastane Aavo Värska Südamekodus. Mees oli voodisse aheldatud ega suutnud isegi jalgu sirutada.

Viimase aastaga, kui Aavo hooldekodus viibis, oli ta tundmatuseni muutunud. Mehest oli alles vaid luu ja nahk, voodis ta iseseisvalt liikuda ei saanud, isegi jalgu ei suutnud enam sirutada, häirenupp ja joogivesi olid käeulatusest väljas. Peamiselt oli ta ehmatavalt nälginud.

Südamekodude tegevjuht Meelis Mälberg sõnas Delfile, et Aavo tervist on kontrollinud mitu arsti. „Nii eriarsti, perearsti, psühholoogi, psühhiaatri kui ka sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti poolt. Kahjuks me tulemusi delikaatsete isikuandmetena kolmandatele isikutele avaldada ei saa,“ ütles ta.

Mälberg sõnas, et Südamekodu pakub kõigile oma hoolealustele „professionaalset hooldust“ ning töötajad annavad „oma oskuste ja võimaluste piires parima iga päev“.

Aavo kõhnust ning teisi elutingimusi kommenteerides kirjeldas Mälberg, et probleemi nagu polekski. Mälbergi sõnul on hooldekodu toit „lihtne ja kodune, kuid kindlasti tasakaalustatud ja kaloraaž vastab nõutele“, tubade temperatuur vastab nõuetele, voodis lamavaid hoolealuseid keeratakse ja joodetakse regulaarselt. „Lisaks on vesi topsiga alati olemas kliendi lähedal. Nii oli see ka Aavo puhul,“ ütles ta. Lisaks sõnas Mälberg, et Aavo toas oli ka hädaabinupp, millega ta oleks vajadusel saanud abi kutsuda.

Nagu öeldud: vesi ja häirenupp olid mehele kättesaamatud.

Aavo koliti teise hooldekodusse, sotsiaalkindlustusamet algatas Värska Südamekodus riikliku järelevalve.

KUUUURIJA/DELFI/LL

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 23/02/2023 09:18:06