Peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur kohtusid läinud nädalal Võrumaa rahvaga ning said ilmselt kaunis selge pildi selle kohta, mida kohalik rahvas arvab Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest. Eriti Pevkur, kes kultuurimaja ukse ees pidi läbima sajapealise meeleavaldajate massi, kuulama regilaulu ja nägema protestijate plakateid. Kaitseminister teatas sel nädalal, et Nursipalu laienduse küsimus jääb uuele riigikogu koosseisule. Vahepeal on ka selgunud, et laienduse mõju on suurem kui Kuusalu vallas asuval keskpolügoonil ning seegi, millised on või olid Nursipalu alternatiivid.

Varem on riigikogu riigikaitsekomisjon teatanud, et veeretab Nursipalu palli komisjoni järgmisele koosseisule, sest ei jõuaks küsimusega alles jäänud tööaja jooksul piisavalt tegeleda. Sel esmaspäeval arutas kaitseminister Hanno Pevkur riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Nursipalu harjutusalaga seonduvat ning ühiselt leiti, et mõistlik on vajalikud seadusemuudatused jätta uue riigikogu otsustada.

„Arvestades, et riigikogu valimised on ukse ees ja võimalikud seadusemuudatused vajavad põhjalikumat analüüsi, on mõistlik jätta lõplikud otsused uuele riigikogule ning moodustatavale valitsusele. Samuti ei soovi ma, et enne valimisi saaks Nursipalust poliitilise vastandamise objekt, sest riigikaitse areng peab olema erakondadeülene kokkulepe,” kommenteeris kaitseminister Pevkur.

Varem on Pevkur öelnud, et seadusemuudatused tuleks teha kaitse huvides kiirkorras. Peaminister Kallas väljendas läinud nädalal selles küsimuses vastakaid seisukohti.

Kaitseministri sõnul jätkab kaitseinvesteeringute keskus vajalike uuringute ning hinnangute ettevalmistamist. „Harjutusala vajadus on selgelt olemas ja olemas on ka valdav arusaamine erakondadeüleselt, mis tähendab, et erinevaid uuringuid ning muid toiminguid, mis nii ehk naa on vaja teha, saab jätkuvalt teha, ent praegu tundub olevat mõistlikum aeg korraks maha võtta,” ütles minister.

Kaitseväe endine juhataja, Euroopa parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) kritiseeris Reformierakonna otsust, rõhutades harjutusala laienduse ajakriitilisust.

„Kaitseminister Hanno Pevkuri kommentaar, et Nursipalu laiendamist puudutavad küsimused tuleb lükata valimistejärgsesse perioodi, on julgeolekuolukorda arvestades täiesti arusaamatu,” ütles Terras. „Kaitseministri ülesanne on koos kaitseväe juhtkonnaga tagada Eesti riigi turvalisus ja julgeolek. See, et teema on ebamugav või põhjustab eriarvamusi, ei saa olla ettekäändeks oluliste julgeolekuarutelude ja -projektide edasilükkamiseks. Harjutusala laiendamist on vaja! Inimestega, keda see laiendus puudutab, tuleb suhelda ning pakkuda neile kompensatsiooni ja muid leevendusmeetmeid. Kuid neid arutelusid ja otsuseid ei tohi edasi lükata!”

Lõpetuseks ütles ta, et poliitikute, peaministri, kaitseministri ja valitsuse ülesanne on otsustada ning riiki tuleb juhtida ka valimiste-eelsel perioodil.

Miks just Nursipalu?
Võru linnapea Anti Allas (SDE) nõudis läinud nädalal, et kaitseministeeriumil tuleks esimesel võimalusel avalikustada alternatiivsete harjutusalade asukohtade analüüs. Neljapäeval seda ka tehti.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) analüüsis leiti, et viiest võimalikust piirkonnast Kagu-Eestis katab Nursipalu ainsana kaitseväe vajadused, olles samal ajal kõige väiksema sotsiaal-majandusliku ja loodusliku mõjuga.

Vastavalt kaitseväe väljaõppeplaanidele tuli asukoht leida Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal, mis jääb 2. jalaväebrigaadi vahetusse lähedusse. Brigaad paikneb Võrus kaitseväe Taara linnakus ja uut harjutusvälja hakati otsima kuni 50 kilomeetri kaugusel sellest. Seetõttu jäi valikusse viis piirkonda Kagu-Eestis: Orava, Ahja, Karula, Soontaga ja Nursipalu piirkond.

Nende võimalike harjutusvälja asukohtade analüüsimiseks koostati tabel järgmistel alustel: ala asub Väike-Emajõe ja Emajõe vahelisel alal Kagu-Eestis; kaugus kaitseväe Taara linnakust kuni 50 km; looduskaitselised piirangud; harjutusvälja suurus umbkaudu 10 000 ha; piirangud ja liikumispiirangutega alad peavad võimaldama ala kasutust vähemalt neljast küljest; maaomand võimalikul harjutusväljal (riigimaade osakaal võimalikult suur ja hoonestatud eramaade arv võimalikult väike); raudtee lähedus; hea juurdepääsetavus; alal ei ole väljaõpet takistavaid elektriliine, gaasitrasse ega muid olulisi kommunikatsioone.

Analüüsis tõdeti, et arvestades riigikaitse vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume, on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus arendada Nursipalu harjutusvälja.

Muu hulgas tõsteti esile, et teistest võimalikest asukohtadest on Orava piirkonnas elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 85, Nursipalus aga neli korda vähem ehk 21. Orava, Karula ja Soontaga puhul osutusid oluliseks ka looduskaitse piirangud. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust, selgitas analüüs.

Võru linnapea on avaldanud kaks kaarti, millel väljatoodud andmed erilist analüüsi ei vaja. Allas märkis, et Nursipalu mõju ümbruskaudsetele inimestele on märksa suurem kui Põhja-Eestis asuval keskpolügoonil. Kahe kilomeetri raadiuses Nursipalust elab 1340 inimest, keskpolügoonile elab nii lähedal vaid 90 inimest. Kuue kilomeetri sees on Nursipalu puhul 17 140 ja keskpolügooni puhul 6620 inimest. Kaheksa kilomeetri sees harjutusvälja naabruses elab 19 490 võrumaalast ning 7650 põhjaeestlast.

Mida arvavad kandidaadid?
Jaanuari lõpus ilmus ajakirjanduses artikkel, mille kohaselt sunniksid Kagu-Eestist riigikokku pürgijad Nursipalu laiendamisel kohe galopisammu maha võtma.

LõunaLehel tekkis huvi, kas meie piirkonna kandidaadid on oma sotsiaalmeedia külgedel Nursipalu küsimust lahanud, seda internetikampaanias kasutanud. Või julenud võtta lausa polügooni laiendamist pooldava seisukoha? Viimase küsimuse puhul huvitas eeskätt Reformierakonna ja Isamaa kandidaatide väljaöeldu.

Sotsiaaldemokraadi Anti Allase laiendamisvastased seisukohad sotsiaalmeedias on ülalpool juba ära mainitud. Parempoolne Põim Kama on oma temaatilises postituses küll poole valinud, kuid siiski jäänud sõnastuses ettevaatlikuks.

„Nursipalu ümber tekkinud olukord on keeruline ja puudutab paljusid isiklikult. Mis seal salata, müra kostab ka minu õuele ja pole meeldiv. Keeruline julgeolekuolukord nõuab raskeid otsuseid, kuid teisalt pole riik oma plaanides õiglaselt arvestanud kohalike inimeste ega polügooni laiendamisest sündiva regionaalse mõjuga,” märkis Kama.

RE esinumbri Liina Kersna ühismeediapostitustest näeb, et ta käib aktiivselt Kagu-Eestis inimestega kohtumas ning tema peamine huvi on haridusküsimused. Nursipalu teemat ta nähtavalt puudutanud pole. Nursipalu teemat pole üles võtnud ka Eerik-Niiles Kross, kes oma sotsiaalmeedia kirjelduse järgi üleüldse on „Reformierakonna kandidaat Ida-Virumaal 2019”.

Reformierakondlane Mait Klaassen on omamoodi „kahvlis”. Ta on ise sotsiaalmeedias tunnistanud, et elab Nursipalu laskeala keskusest nelja ja Tsiatsungõlmaast umbes kahe kilomeetri kaugusel. Tema sõber Peeter on välja toonud, et „arvestades ülaltoodud fakte, peaksid sa olema esimene poliitik, kes polügooni arendamisele kriipsu peale joonistaks”.

„Aitäh, Peeter, et märkasid ja analüüsisid,” vastas Klaassen talle diplomaatiliselt. „... Nüüd mõtleme parem koos seda, kuidas elu Kagu-Eestis nii korraldada, et rahvas minema ei läheks. Ja see pole ainult Nursipalust tingitud protsess!”

Isamaalaste esinumber Priit Sibul, talle järgnevad Monika Rogenbaum ja Tarmo Piirmann pole Nursipalu teemal nähtavalt sõna võtnud, Tunne Kelam ei näi olevat aktiivne ühismeedia kasutaja.

Eesti 200 esinumber Igor Taro keskendub internetis Ukraina päevikute avaldamisele, mitte poliitiliste seisukohtade väljendamisele. Ekrelane Rain Epler aga on arutlenud Nursipalu-teemalise leheloo valguses kodu tähenduse üle, arutanud selle definitsiooni pealinlase ja võrumaalase jaoks ning sõnastanud võrukeste palve: „Jätke meile meie kodu.”

Keskerakonna esikandidaadid Erki Savisaar, Tarmo Tamm ja Ester Karuse pole Nursipalu teemal nähtavalt sõna võtnud.

Roheliste esikandidaat Kaspar Kurve oli aga tõenäoliselt üldse esimene poliitik, kes ühismeedias Nursipalu laiendamise teemal häält tegi ning seda taunis – seda juba mullu novembris.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/02/2023 08:03:16