Foto: Pexels

Keskkonnaagentuuri värskelt kaardilt näeb, kui palju tunde Eesti erinevates piirkondades aastas päikest paistab. Ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on tavaline, et Lääne-Eestis kogunebki päikeselisi tunde rohkem kui Ida-Eestis.

„See kaart näitab eelmise aasta päikesepaiste kestust ja eelmine aasta oli keskmisest veidi päikesepaistelisem. Traditsiooniliselt meil on Lääne-Eestis päikest rohkem ja Ida-Eestis vähem,” kirjeldas Krabbi mullust kaarti saates „Terevisioon”.

Aastati võivad erinevused Eesti piirkondade vahel olla Krabbi sõnul päris suured. „Kui keskeltläbi paistab päikest 1700 kuni natuke üle 2000 tunni, siis mullu näiteks on Vilsandil 2200 tundi päikest paistnud aastas,” tõi ta välja.

Niisamuti laiutavad suured käärid piirkondade vahel ühe aasta piires: Tartus paistis päike läinud aastal 1836, aga Saaremaal ligi 2400 tundi. Erinevus on Krabbi sõnul võrreldav juba Eesti ühe kuu keskmisega. „Suvekuudel paistab meil keskeltläbi 300 tunni kandis päikest ühes kuus, juulis näiteks. See on sisuliselt ligi terve kuu päikese vahe,” märkis ta.

Üldiselt oli päikesepaiste jaotus tema sõnul Eestis 2022. aastal tavapärane. Ülejäänud aegreast eristub aga 2002. aasta, mil päikest ja sooja oli erakordselt palju. „Teist nii päikesepaistelist aastat ei ole olnud. Isegi Võrus on [2002. aastal] peaaaegu 2000 tundi täis,” kirjeldas Krabbi toonast päikesekaarti.

Muutuva kliima valguses tõdes ta, et päikesepaiste kestus on Eestis läinud natuke pikemaks. „Meil on rohkem päikest ja eelkõige see muutus on rohkem kevadkuudel. Aprillis näiteks on päikesepaiste hulk kõige rohkem suurenenud,” osutas ta.

Lisaks päikesepaiste kestusele mõõdab keskkonnaagentuur Miina Krabbi sõnul rohkem kui kümmet päikesega seotud kiirgusliiki, sealhulgas UV-kiirgust.

„Oleme näinud mõningatel hiljutistel aastatel päris kõrgeid UV-indeksi väärtuseid. Näiteks eelmisel aastal tõusis see väärtus meil üle 8,” meenutas ta. Talvel on tema sõnul tavaline kiirgusindeks 1-2, kevadel 3-4 ja suvel pigem 6-7. Kõigi andmete peale kokku mingeid drastilisi muutusi päikese käitumises Krabbi sõnul siiski näha pole.

Kui vaadata keskkonnagentuuri päikesekaarti, siis näeme, et pea kogu Põlvamaal ja suuremal osal Valgamaast oli päikest mullu 1801-1900 tundi ehk märksa vähem kui suuremas osas Eestist. Suuremal osal Võrumaast jagus päikest 1901-2000 tundi ehk veidi enam kui naabrite juures, aga siiski mitusada tundi vähem kui näiteks Saaremaal.

 

Autor: NOVAATOR/LL
Viimati muudetud: 02/02/2023 08:36:18