Hinnatõus pea igal pool on pannud inimesi järjest enam kokkuhoiule mõtlema. Teinekord võidakse proovida kokku hoida viisil, mis on eluohtlik. Üks selline tegevus on ahju või pliidi kütmisel siibri liiga varajane sulgemine. Aga kuidas see saab ohtlik olla, kui juba meie vanavanemad maal nii tegid?

On mõistetav, et inimesed otsivad võimalusi kokku hoida ka küttepuude pealt, sest möödunud aastal kerkisid nende hinnad meeletult. Näiteks ulatus septembris küttepuu tihumeetri hind keskmiselt 77,8 euroni. Võrreldes aasta varasemaga oli hinnatõus ligi 210 protsenti, selgus Erametsakeskusepuiduhindade raportist.

Küttepuude hinnaralli võib panna paljusid mõtlema vana „tarkuse” peale, et kokkuhoiu mõttes võiks küttekolde siibri varem kinni panna. See on aga ekspertide sõnul täiesti vale. Esiteks rikub see küttekollet ja korstent ning teiseks on see eluohtlik.

Lea Urbanik Valga päästeühingust ütles, et selline teguviis on lausa enesetapp. „Siibrit ei tohi kunagi kinni panna, kui ahjus või pliidi all on veel mõni põlemata tukk, sest nii hakkab tuppa vingugaasi tulema. Seda näitab ka kohustuslik vingugaasiandur, mis hakkab kisama,” sõnas ta.

Lubamatu viis kokku hoida
Saaremaa korstnapühkija Madis Mäe kogemuse põhjal kipuvad just eakamad inimesed kokkuhoiu mõttes siibrit liiga vara sulgema. „Eks see on vanematel inimestel sagedamini ette tulev mõtteviis,” osutas Mäe.

Ka päästeameti Põhja päästekeskuse peainspektor Aivar Kukk märgib, et vanemate inimeste seas on ajalooline pärand tugevam: maast madalast on neile räägitud, et pane siiber varem kinni, sest siis püsib soe toas kauem, söed on veel kuumad ja kõik on hästi, aga tegelikult on see loomulikult vale.

Samas on inimesed Kuke sõnul tunnistanud, et sellise tegevusega kaasnevad tihti peavalu ja muud tervisehädad, aga nende omavahelist seost ei nähta. „See probleem on olnud tegelikult juba pikka aega ja ilmselt on see mõnda aega veel. Aga me üritame ikkagi teha teavitustööd, et selline tegevus on eluohtlik,” lisas ta.

„Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tuleks üle vaadata küttekehad või kütmisviisid, kuid kahjuks uskumatult suur hulk inimesi hoopis loobuvad andurist ja seavad oma tervise ohtu. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik,” selgitas G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

See on justkui küttekolde poomine
Mida siibri liigvarane sulgemine küttesüsteemile tähendab? Korstnapühkija Mäe toob väga selge näite: „Võta endal kõrist kinni, pigista seda kõvasti ja proovi samal ajal sügavalt hingata. Ei saa! Täpselt samuti ei saa küttekolle vabalt „hingata”, kui sa pood tal tõmbe ära.”

Siibri liiga varajane pooleldi kinni lükkamine tekitab omakorda pooltakistuse, mis rikub tõmbe ära. „Nõrga tõmbe puhul jääb põlemise temperatuur madalaks, mis tekitab korstnasse niiskust ja see omakorda tekitab tuleohtlikku pigi,” selgitab Kukk.

Vaegpõlemise tagajärjel, mis Kuke sõnul on lihtsalt öeldes piisava hapniku puudumine küttekoldes, tekib ka ohtlik vingugaas. „Kui me siibri liiga vara sulgeme, siis ei pääse põlemisgaasid koldest välja. Need hakkavad sinna kogunema ja suruvad välja põlemiseks vajaliku hapniku,” selgitas spetsialist.

Vaegpõlemise tagajärjel hakkab ka nähtamatu ja lõhnatu vingugaas otsima väljapääsu just küttekolde ukse kaudu või teistest ebahermeetilistest kohtadest.

Jäta meelde lihtsad tõed
Korstnapühkija Mäe paneb kõigile südamele, et pliidi alla tuld tehes tuleb kindlasti avada siiber.
Ahju küttes võib ukse kinni panna alles siis, kui hõõguvate süte peal ei ole enam sinist leeki. „Siiber tuleb seejärel kinni panna umbes 30 minuti pärast,” õpetab Mäe.

„Siibrit tuleb ikkagi viimase hetkeni avatuna hoida. Õigupoolest, ega seda päris kinni ei olegi vaja lükata,” lisab peainspektor Kukk.

Pigine korsten võib tuua põlengu
Nagu eespool öeldud, tekitab vaegpõlemine korstnas ja küttekoldes pigi, mis on äärmiselt tuleohtlik.

„Tahm ja pigi ladestub kõik korstnasse ja kui nüüd üks korralik tuli ahju teha, siis see pigi põleb seal väga hästi ja temperatuur võib tõusta kuni 1400 kraadini. Tavaliselt on see aga 180-200 kraadi ringis,” kirjeldas Kukk.

Kuke sõnul saab iga viies põleng alguse just küttekoldest. „Põhiline probleem on tavaliselt selles, et põlevmaterjal on kütteseadmele liiga lähedal. On need siis puitkonstruktsioonid või seesama küttematerjal näiteks pliidi peal,” tõdes ta.

Vingugaasiandur on kohustuslik!
Oma elu hoidmiseks on olema üks väga kindel ja taskukohane viis.

„Vingugaasiandur – see on täna kohustuslik tahkeküttesüsteemidega hoonetes. Panen selle kindlasti kõigile südametunnistusele, et seda ei unustataks, sest see võib päästa nii mõnegi elu,” rõhutab Kukk.

Tänasel päeval võiks see andur olla ka nutikas ehk võimeline edastama ööpäevaringselt signaali reageerijatele, kes saavad vajadusel kiiresti appi tulla.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 26/01/2023 08:41:02