Eeloleval esmaspäeval tähistatakse esimest korda Eestis eesti kirjanduse päeva. 30. jaanuar on ka meie ühe tuntuima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev. Kagunurga raamatukogudest on aktiivsed põlvamaalased. Võrumaast väiksema Põlvamaa 29 raamatukogust seitsmes toimub eesti kirjanduse päeval kas kokkusaamine lugejatega või muu teemakohane ettevõtmine.

„Päevad, kus pööratakse eesti keelele ja kirjandusele tähelepanu, on palju tähtsamad kui niinimetatud kallistamise või kleidikandmise päevad,” ütles Silvi Jansons, vabakutseline endine kultuuritöötaja Võrust. Ta lisas, et tervitab kõiki päevi, mis on seotud eestlaste identiteediga eestlaste maal.

Eesti kirjanduse päeval läheb Jansons Kristiina Ehini ja Silver Sepa luule- ja laulude õhtule, mis toimub doktor Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis.

„Lugemine annab teadmisi, aitab paremini erinevatest inimestest aru saada ja võimaldab ka puhata,” ütles Jansons, kes praegu sirvib Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva raamatut „Maarjahein ja imevesi,” selles on kirjas pärimuslikud naiste rituaalid Eestis.

„Eelistan ühe kirjaniku teosed järjest läbi lugeda, plaanis on Ene Mihkelsoni teoste lugemine,” vaatas ta ettepoole. Ka võrokeelne „Kalevipoeg” on naisel mõttes just võrokeelse sõnavara rikastamiseks.

Raamatukogude sulgemist nimetas ta rahva vaimseks hävitamiseks. „See, et inimene ei ela üksnes leivast, tähendab palju enamat kui üks nõukogulik loosung. Inimene elab ka sellest leivast, mis imbub tema mõtetesse,” sõnas ta.

Usinamalt tähistavad eesti kirjanduse päeva mõistagi raamatukogud. Põlvamaa 29 raamatukogust tähistatakse päeva seitsmes raamatukogus. Keskraamatukogu direktori Kati Maidla sõnul ei ole maakonnas ühtegi raamatukogu suletud ja seda ei ole plaaniski. „Mulle meeldiks, kui terve järgmine nädal oleks eesti kirjandusele pühendatud,” sõnas Maidla.

Kokkusaamistel loetakse ja kuulatakse
Vastse-Kuuste haruraamatukogus on tuleval esmaspäeval koguni kaks üritust. Esmalt loetakse koos kohaliku põhikooli algklasside õpilastega Andrus Kivirähki raamatut „Sirli, Siim ja saladused.” Õhtu eel kõnelevad õpetajad Riina Velmet ja Külli Volmer Heljo Männi loomingust täiskasvanutele.

Vastse-Kuuste raamatukogu koos piirkonna poolesaja lugemishuvilise lapsega osaleb üleriigilises laste lugemisprogrammis „Lugemisisu”, mille eesmärk on laste innustamine lugema.

„Kooli algklasside õpilastega osaleme mitmendat aastat selles üleriigilises programmis, mille raames on lastele huvitavad teematunnid, nagu raamatu teekond kirjaniku mõtetest raamatukogu ja raamatupoe riiuliteni. Kõneleme illustratsioonidest, muinasjutust, uurime, millest koosneb ajakiri, teeme koos ajakirja ning mängime huvitavaid lugemismänge,” pajatas Mall Kõpp, Vastse-Kuuste raamatukoguhoidja.

Tema sõnul tõstab lastest-noortes lugemishuvi ka kirjanikega kohtumine. „Lugemisisu” lõpebki laste kohtumisega kas siis mõne kirjaniku või illustraatoriga. „Mulluse aasta lõpetas Kätlin Vainola, kes on ajakirja Hea Laps toimetaja,” sõnas Kõpp.

„Läinud aasta lõpupoole käis meie algklasside õpilastel külas kirjanik Juhani Püttsepp, vanemate õpilastega kohtus noortekirjanik Ene Sepp,” meenutas ta. Tuleva kuu alguses kohtuvad lugemishuvilised Elo Selirannaga, kes on avaldanud raamatuid ka Aliis Jõe nime all. „Meie lugejatele meeldivad tema raamatud,” märkis Kõpp.

Huvi lugemise vastu algab kodust
...ja juba varakult, kui pere tuleb koos raamatukokku, kus laps näeb palju raamatuid. Kui last raamatukokku ei tooda ja kodus raamatuid ei loeta, ei pruugi temast lugejat saadagi.

Kiidjärve haruraamatukogu juhataja Krista Pikk on veendunud, et laste lugemishuvi saab alguse kodust. „Kui lapsed tulevad juba päris noorelt raamatukokku kas vanemate või vanavanematega ja kui talle kodus loetakse ette, saab temast peagi raamatute lugeja. Kui peres loetakse, saavad ka lastest lugejaid,” leiab ta.

Kiidjärvel kooli ei ole, kuid oma küla lapsed on raamatukokku alati oodatud kas siis kirjanduslikke mõistatusi lahendama või raamatuid laenama.

Eesti kirjanduse päeval loevad aga täiskasvanud raamatukogus üksteisele eesti kirjanike teostest lõike ette. „Tänavu loeb igaüks ette midagi talle meeldinud raamatust, varasematel kokkusaamistel valisime ettelugemiseks ühe teose,” ütles raamatukogu juht.

Ta sõnas, et Kiidjärve piirkonna elanikud loevad kõike, mis neile meeldib, alates „Minu...” sarjast ja lõpetades „Loomingu raamatukogu” sarja raamatutega.

„„Kõrboja peremees” ja „Põrgupõhja uus vanapagan” on Tammsaare teostest enam laenutatavad. Paljud on Tammsaare teoseid varem lugenud, sellepärast ka harvem laenutamine,” selgitas Pikk.

Tema sõnul on Kiidjärvel aastaid lugemisi ja aruelusid korraldatud. Mullu vahetati mõtteid Viivi Luige aastaid tagasi ilmunud „Seitsmenda rahukevade” üle. „Oletasin, et tuleb rahulik arutelu, kuid kõigil osalejatel oli raamatus kajastatud aja kohta midagi öelda,” meenutas ta.

Kirjanik Ülle Kauksi: lugemine teeb targemaks
Kagunurgas elava kirjaniku Ülle Kauksi sõnul annab eesti kirjanduse päev võimaluse pöörata tähelepanu sellele, et lugemine teeb inimese targemaks. Sel päeval loeb ta midagi ja kirjutab luuletusi.

Kauksi märkis, et praegu elavad meie kirjanikud nii, nagu aastakümneid tagasi elasid Välis-Eesti kirjanikud.

Alles viimastel aastatel on meil kirjanikupalk, seegi vaid viiele kirjanikule kolmeks aastaks, peale mida saavad kirjanikupalka järgmised viis inimest.

Kauksi sõnul on kirjanike honorarid väikesed, sest tiraažid on väikesed. Tänases Eestis peab kirjanik olema ka ettevõtja, kes tegeleb teose trükkimise ja reklaamimisega või tegema ka lisatööd. Tema toimetab ajalehte Setomaa.

Kauksi kirjutab võrokeelset luulet, mille tiraažid ei ole suured ja ei ole sellepärast kirjastajatele kasulikud. „Annan kogud välja omal kulul. Kultuurkapital vahel toetab trükikulude katmisel,” märkis ta.

Kauksi eelistab lugeda ajaloolisi ja sisukate autorite kirjutatud proosat ja luulet: Jaan Kaplinski, Ene Mihkelson, Juhan Viiding, Madis Kõiv jt, ajakirjadest aga Imelist Ajalugu.

Tammsaare suurteost peab Kauksi asunikuromaaniks, sest Andres läks ju teise kohta elama. „„Tões ja õiguses” ei ela ju seitse sugupõlve järjest ühes talus,” märkis kirjanik.

Praegu muretseb ta väga nii meie maaraamatukogude allesjäämise kui ka Nursipallu plaanitava baasi pärast. Nursipallu NATO baasi rajamine annab Kauksi sõnul väga suure hoobi Võrumaale: kaob siinne kultuuriala, inimesed rändavad välja ja kaovad koolid.

„Hiljuti kohtusin professor Marju Lauristiniga, kes ütles, et omavalitsused ei tohi raamatukogusid sulgeda, kuna elu läheb niigi kallimaks. Lauristini sõnul peab riik raamatukogud oma bilanssi võtma, siis jääb raamatukoguteenus inimestele alles,” rääkis Kauksi.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/01/2023 08:30:04