Detsembris hukkus majapõlengus inimene Põlvamaal Eoste külas. Foto: Lõuna päästekeskus

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 48 inimest, märg haud võttis 30 elu. Võrreldes 2021. aastaga vähenesid nii tulekahjude arv kui ka päästesündmuste arv üldiselt. Kahjutuks tehti 14 985 lõhkekeha, mis on rekordiliselt suur arv.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on päästeameti statistikat vaadates kõige kurvem asjaolu, et paljud surmajuhtumitest – nii tules kui vees – oleks olnud kergesti välditavad. „Igal aastal hukkub pea 100 inimest õnnetustes, mida oleks saanud vältida. Näiteks veel pühadeperioodil kuulsime tulesurmadest majades, kus kuu-kaks varem ei lubanud elanik kontrollvisiiti teinud päästjatel omale suitsuandurit paigaldada,“ ütles Läänemets.

Tulekahjudes hukkus mullu 48 inimest, seal hulgas 32 meest ja 16 naist. Tules hukkunute arv tegi üle-eelmise aastaga võrreldes suure hüppe – tulekahjudes hukkus üheksa inimest rohkem. Iseäranis traagiliseks kujunes detsember, mil tulekahjudes kaotas oma elu 12 inimest.

„Ehkki kodus juhtuvad tulekahjud on langustrendis, on murekohtadeks ohtlikud kodud ja suitsuanduri puudumine. Möödunud aastal läbi viidud küsitluse järgi on suitsuandur olemas vaid 87% kodudest, kuigi on kohustuslik kõigis. Paraku oligi toimiv suitsuandur vaid üheksa tulekahjus hukkunu kodus ja vaid 41% ohtlikest kodudest. See väike, ent väga vajalik seade on aina tihedamini puudu,“ selgitas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Valdavalt hukuvad tulekahjudes inimesed, kes on vanemad kui 60 eluaastat. Pooltel tules hukkunutest olid terviseprobleemid, enamasti liikumispuue. Üle poole tules hukkunutest olid joobes või joobekahtlusega.

Hooletu suitsetamise tõttu hukkus kokku 23 inimest, lahtise tule hooletul kasutamisel üheksa, kusjuures vähemalt viis on seotud küünlaga. Elektriga on seotud üheksa surma, viie inimese surm on seotud küttesüsteemiga. Üks inimene hukkus tehnilise seadme rikke tõttu. Toimiv suitsuandur oli olemas üheksas kodus.

Veeõnnetustes hukkus 24 meest ja neli naist, lisaks kaks last. 19 uppunut olid joobes ja/või joobekahtlusega, keskmine joove oli üle kahe promilli.

Päästeameti demineerimiskeskusele oli 2022. aasta erakordselt edukas – aasta jooksul tehti kahjutuks 14 985 lõhkekeha. Eesti maapõu peidab endas paraku veel rohkesti sõjaaegset laskemoona ning seega on iga kahjutuks tehtud lõhkekeha oluline samm meie kõigi ohutuse suurenemisel. 2022. aasta oli erakordne ka selle poolest, et esimest korda alates 1992. aastast ei saanud lõhkematerjali plahvatuses keegi surma ega vigastada.
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 26/01/2023 08:25:17