2022. aasta suvel hukkus Põlva- ja Võrumaa piiril Võõpsus avariis autojuht, kaks inimest sai viga ja nii sõiduauto Škoda kui bussipeatus hävisid. Foto: LLi arhiiv

Politsei- ja piirivalveameti teatel hukkus möödunud aastal hukkus liikluses vähem inimesi kui aasta varem, kuid siiski ei näita üldine statistika viimaste aastate jooksul liikluspildi paranemist. Ka liikluskindlustuse fond nendib, et mullu juhtus rekordiliselt liiklusõnnetusi.

2022. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest. „Kuigi vigastatute arv on 148 inimese võrra suurem, siis positiivse poole pealt saab välja tuua, et möödunud aastal hukkus Eesti teedel viis inimest vähem kui 2021. aastal,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Liiklusõnnetuste ja vigastatute arvu kasv on tulnud kergliikurite osalusel toimunud õnnetustest. Möödunud aastal registreeriti politseis 352 liiklusõnnetust kergliikuritega, neis sai viga 360 inimest ning hukkus üks. „Paraku on politseini jõudnud numbrid tõukerattaõnnetustest ilmselt vaid jäämäe tipp,“ möönis Loigo. „Tõuksikultuur vajab kindlasti rohkem tähelepanu, et sarnaselt autodele muutuks ka kergliikurite puhul kihutamine ja joobes sõitmine taunitavaks.“

Mullu registreerisid kiiruskaamerad ligikaudu 306 556 kiiruseületamist, mida on 11 817 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Nendest kiiruseületamisest 212 865 fikseeriti mobiilsete kiiruskaameratega.

Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552 alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal.

„Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma,“ rõhutas Loigo. Seda kinnitavad ka numbrid – alkoholi- või narkojoobes juhtide süül sai liikluses vigastada 143 ja hukkus seitse inimest. 2021. aastal hukkus joobes juhtide süül kaks korda rohkem inimesi.

„Vaatamata sellele, et enamik Eesti autojuhte suudab liikluses käituda ohutult, siis on jätkuvalt probleemiks need, kes ei suuda hoiduda kihutamisest, ohtlikest manöövritest ja alkoholijoobes rooli istumisest. Lisaks ei pea need inimesed ise end ohtlikuks ja sageli ei peata neid ka karistused,“ rääkis Loigo.

Eelmisel aastal anti häirekeskusele ligi 10 000 korral teada joobekahtlusega või ohtlikest juhtidest. „Ilmselt on nii mõnigi selline kõne päästnud liikluses kellegi elu,“ tõdes politseinik.

Mullu juhtus rekordarv liiklusõnnetusi
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt registreeriti mullu üle 38 000 liikluskindlustuse juhtumi, mis on läbi aegade suurim liiklusõnnetuste arv aastas. Möödunud aasta kahjude kogusumma ületas 80 miljonit eurot, mis on samuti ajaloo suurim.

LKF-i juhi Mart Jesse sõnul on kindlustusjuhtumite arvu kasv tingitud suuresti lumerohkest talvest ja sõidukite jätkuvast lisandumisest teedele. „Kui autosid tuleb liiklusse pidevalt juurde, siis suureneb risk sattuda avariisse. Liiklusõnnetuste kasvu soodustas mullu kindlasti ka lumerohke talv nii eelmise aasta alguses kui lõpus, mille tõttu olid liiklusolud ohtlikud ja teed libedad,“ ütles Jesse.

2022. aasta lõpuks kasvas kindlustatud sõidukite arv üle 850 000, mida on 25 000 sõiduki võrra rohkem kui eelneval aastal.

Jesse hinnangul suurenes mullu kahjude kogusumma nii õnnetuste arvu kui inflatsiooni tõttu. „Sõidukite remont on inflatsiooni mõjul oluliselt kallinenud ja suurenenud on ka ravikulud, mis mõlemad mõjutavad kindlustusandjate kulusid. Kui lisaks sellele juhtub liiklusõnnetusi rohkem, siis paratamatult kandub see üle ka kindlustusmaksetesse,“ selgitas Jesse.

2022. aastal kasvas liikluskindlustuse kindlustusmaksete kogusumma aastaga 22 protsenti, ulatudes 102,8 miljoni euroni. Keskmine aastamakse oli 120 eurot.

Möödunud aasta 38 000 liikluskindlustuse juhtumist ligi 3000 toimus Eesti sõidukitega välismaal.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 19/01/2023 09:10:00