Foto: Terje Moisto

Võru Kandles toimus 16. jaanuaril Kagu-Eesti bioressursside uuringu lõppseminar. Tegemist oli teise seminariga, mis on osa protsessist, mille eesmärgiks oli koondada ja süstematiseerida Võru, Valga ja Põlva maakonna bioressursside info ja leida võimalusi valdkonna arendamiseks, teatas Võrumaa Arenduskeskus.

„Valminud uuring on oluline alus, et Kagu-Eestis ettevõtjad suudaksid tootmises tekkivaid biolagunevaid jäätmeid vähendada,” ütles Võrumaa Arenduskeskuse projektijuht Terje Moisto. Selleks kaardistas Eesti Maaülikool siinsed bioressurssid, et näha, millised on potentsiaalsed väärindamise võimalused Kagu-Eesti ettevõtjatele. 

Uuringust selgus, et puudust tunnevad ettevõtjad enim püsirohumaade niite väärindamise võimalustest. Kõige sagedamini nimetati väärindamise võimalusena bioenergia tootmist biogaasijaamas, mis uuringu andmetel oleks võimalik üksnes tootjatevahelises koostöös.

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tõi välja, et tänu uuringule on juba paranenud Kagu-Eesti konkurentsivõime investorite meelitamise osas. “Tänu saadud ülevaatele, saavad piirkonna kolm arenduskeskust vastata senisest sisukamalt investorpäringutele,” ütles ta.

Tootsi sõnul saavad ka juba piirkonnas tegutsevad ettevõtjad lähipiirkonna ressursside ülevaatest palju kasu, kuna see võimaldab koostöös arendada biogaasijaama mõtet. „Kui suurtel tootjatel on biogaasijaama arendamine lihtsam, siis väikesed ettevõtjad peavad bioressurssi väärindamiseks seljad kokku panema,” lisas ta.

Lisaks uuringu tutvustamisele said seminaril osalejad laiema pildi kogu valdkonnast. Näiteks andis Cris-Tiina Pärn Eesti Keskkonnauuringute Keskusest ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu arengutest ja tuleviku suundadest, mis mõjutavad bioressursside väärindamist.

Argo Peepson maaeluministeeriumist rääkis seminaril biomajanduse arengu- ja toetusvõimalustest ning kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamisest. „Rääkides biomajandusest räägime me enamjaolt taastuva biomassi tootmisest ja muutmisest, peamiselt toiduks, biotoodeteks ja bioenergiaks ning bioloogiliste ressurssidega teenuste pakkumisest. Sealjuures asendatakse biotoormega võimalikud palju fossiilsest toormest,” ütles ta. 

Enim rõhutab Peepson ökoloogiliste piiride tunnetamist, et mitte tarbida rohkem kui loodus pakkuda suudab. “Esmapilgul jäägist on võimalik toota päris kalleid tooteid sealhulgas kemikaale nagu näiteks ksülitool,” tutvustas ta.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma isas, et biojäätmete väärindamisel peavad olema täidetud mitmed aspektid. „Jäätmete kogumisest ainult ei piisa, peab olema ka käitlusvõimekus,” sõnas ta.

Seminari läbiviimist rahastati Kagu-Eesti programmist.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2023 08:02:42