Andrei viimases elukohas, Ahja sotsiaalmajas Allika tänaval jättis elu tema kolmas ohver.

Põlvamaal Ahjal tapeti läinud nädalavahetusel alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli ajal 78-aastane mees. Teadaolevalt kahtlustatakse kuriteos 53-aastast meest, kes minevikus on tapnud vikatiga koera, peksnud pudrunuiaga ühe inimese surnuks ning teise läbipekstult majja sisse põletanud.

7. jaanuari õhtul kell 18.15 sai politsei teate, et Põlvamaal Ahja alevikus leiti Allika tänava korterist vägivallatunnustega 78-aastase mehe surnukeha. Politsei pidas kinni 53-aastase mehe, keda on seni kogutud tõenditele tuginedes alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, teatas Lõuna prefektuur. Raske kuriteo üksikasju selgitab politsei kriminaalmenetluses.

Lõuna ringkonnaprokuröri Ainar Koiki sõnul tarvitasid 53-aastane kahtlustatav ja 78-aastane mees 6. jaanuari õhtust peale kahtlustatava elukohas koos alkoholi, kui ühel hetkel tekkis nende vahel tüli.

„Seni kogutud tõendite põhjal ründas kahtlustatav tüli käigus kannatanut ja järgnes talle õue ning põhjustas kannatanule vigastusi. Politsei sai teate võimaliku raske kuriteo kohta 7. jaanuari õhtul ja sündmuskohale saabudes tuli kahtlustatava elukohta sisenemiseks kasutada jõudu, sest vabatahtlikult ta ust ei avanud. Prokuratuuri hinnangul on oht, et kahtlustatav võib vabadusse jäädes kuritegude toimepanekut jätkata ja menetlusest kõrvale hoida. Seetõttu taotlesime kohtult luba kuriteos kahtlustatava vahistamiseks,“ rääkis Koik. Kohtu loal võeti kuriteos kahtlustatav esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.

Kuna kahtlustatavat on varem tapmise eest karistatud, esitas politsei talle esialgse kahtlustuse mõrvas. Prokuratuuri avalike suhete nõuniku Kauri Sinkeviciuse sõnul selgitatakse kõik sündmuse asjaolud välja tõendite kogumise käigus, mille järel selgub ka, millise paragrahvi järgi on alust esitada süüdistus.

Sinkevicius ei kinnitanud ega lükanud ümber kohalike inimeste infot, et tapmises kahtlustatav on 1969. aastal sündinud Andrei.

Räuskas ja ähvardas
Ahjalaste andmetel aga kahtlustatakse eaka Vello tapmises just varem juba kahes mõrtsukatöös süüdi mõistetud Andreid. Viimasest ajast on tema kohta räägitud, et ta käis poes räuskamas, teatas, et varsti kuuldakse pauke, ning käitus segaselt ja närviliselt. Ka olla Andrei ähvardanud kohalikus sotsiaalmajas kõik maha tappa. Lisaks olla ta seal laamendanud ning öösiti vikatiga ringi kõndinud.

„Seitse korda kohtulikult karistatud (sh kahe mõrva eest) Tallinna pätt satub ennetähtaegselt vabanedes Ahjale sotsiaalmajja...?! Paneb toime uue mõrva. Kõlab nagu mingi jabur Netflixi seriaali sisukirjeldus. Miks selline üldse Ahjale sattus?” küsis üks kohalikke sotsiaalmeedias.

Ühe poemüüja sõnul ähvardanud sama mees ka teda tappa ning poe põlema panna, sest müüja võttis tema pangakontolt kõik raha ära. Väidetavalt käis Andrei müüjaid ähvardamas ka Põlva kauplustes.

Mis puudutab vikati mainimist, siis kirjutas LõunaLeht 2020. aastal, et keegi vaimselt ebastabiilne mees käib Ahja vahel ringi ja vehib vikatiga. Politsei kinnitusel peeti vehkija toona väärteomenetluse korras kinni ja „telliti erinevad ekspertiisid” – ilmselt siis selleks, et teha kindlaks kodaniku süüdivus. Toona ei saanud Ahjal vikatiga vehkida Andrei, sest ta oli vangis, kuid minevikus on ta selle niitmisriistaga vägivallategusid teinud küll.

Alkohol ajas varakult hulluks
Kui kohturegistrist nimetatud Andrei kriminaalse mineviku kohta uurida, siis löövad tulemused silmad kirjuks ning praegu kasutusel olevasse registrisse pole kõik tema kuriteod mahtunudki, õnneks sai LõunaLeht neile ligi tänu kohtute arhiividele.

Üks varasemaid kohtuotsuseid viitab, et 1991. aastal, paar päeva enne oma 22. sünnipäeva, sai Andrei Põlva rajooni rahvakohtus karistada mootorsõiduki ärandamise eest – karistuseks kaks aastat toona kasutusel olnud „paranduslikke töid”. Poolteist aastat hiljem karistas sama kohus meest huligaansuse eest paranduslike tööde ja sajakroonise rahatrahviga. 1995. aastal karistas kohus meest kuritahtliku huligaansuse eest tingimisi vangistusega.

1997. aasta juulis – sedakorda paar päeva pärast mehe 28. sünnipäeva – oli Andrei Põlva maakohtu ees süüdistatuna tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel: omakasu ajendil ning „eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil”.

Süüdistus oli järgmine: sama aasta veebruaris oli Andrei ühes Põlvamaal Räpina vallas asuvas talus alkoholijoobes, tal tekkis 61-aastase kaaslasega sõnelus ja tüli. Vihahoos ning „lootuses tapmisega vabaneda kahjutasu nõudest” lõi ta raskes alkoholijoobes kaaslasele pea poolemeetrise pudrunuiaga korduvalt pähe ja näkku. Kui too maha kukkus, jätkas Andrei tema peksmist jalgadega, kuni arvas ohvri surnud olevat. Eluohtlike vigastuste tagajärjel suri kannatanu kolm tundi hiljem.

Andrei ei tunnistanud end tahtlikus tapmises süüdi. Enda sõnul jõi ta sama päeva lõuna paiku 300 grammi viina ning kui möödus koju minnes K. majast, siis kutsus too teda tuppa. Andrei sõnul läks jutt närviliseks, sest K. nõudis temalt mahalöödud koera eest 1500 krooni – kuigi varem oli küsinud 500 krooni. Andrei väitel ründas K. teda pudrunuiaga, tema aga tõmbas selle mehelt käest ning kaitses ennast. Algul jooksis ta sündmuspaigast minema, läks aga siis tagasi, mõeldes, et ehk vajab ohver abi. Kukkunud mehel tuli aga ninast ja suust verd ning ta ei liigutanud end enam.

„Kohtualune leiab, et nendest löökidest võib inimese ära tappa küll, kuid selle peale ta löömise ajal ei mõelnud,” sedastati kohtuotsuses.

Ohvri laps sai sama päeva õhtul telefonitsi teada, et tema isa on esikus pikali maas. Lapse sõnul oli isa nördinud, et Andrei tema koera ära tappis, ning nõudis mehelt 500 krooni hüvitist. Ohvri järeltulija ise nõudis Andreilt isa matusekulude hüvitamist.

Üks tunnistajatest ütles, et Andrei ja K. tülitsesid ka aiamaa pärast, aga põhiliseks tüliõunaks oli see, et Andrei tappis vikatiga K. koera. Tunnistaja ütles, et Andrei on kainena sõbralik, aga joobnuna muutub äkiliseks, norivaks ja agressiivseks.

Kohtuarstlik ekspertiis loetles vigastusi ning tõi välja ka selle, et tapetu oli surma eel raskes alkoholijoobes. Põlva haigla psühhiaatriakabineti teatises öeldi, et Andreil on alkoholisõltuvus ja sellest tingitud käitumishäired. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis leidis, et mees on „impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus”, kuid mitte vaimuhaige ega süüdimatu.

Põlva maakohus mõistis varem kolmel korral karistatud Andrei süüdi ning karistas teda 12-aastase vangistusega. Ringkonnakohus vähendas karistust ning lõplikuks karistuseks kujunes seitse aastat vangimaja.

Uus kuritegu: relvastatud rööv
2002. aasta detsembris (enne tähtaega) vanglast vabanenud Andrei võeti uuesti vahi alla 2004. aasta juunis ning oktoobris süüdistati teda Põlva maakohtus kehalises väärkohtlemises ning relvastatud röövis.

Süüdistuse kohaselt oli mees Põlva vallas korduvalt vägivallatsenud. Ta nõudis kannatanult raha, peksis teda rusikatega näkku ja kehasse ning jalaga vastu pead. Veel surus ta kannatanule noa rinnale ja ähvardas teda tappa ning kägistas kaelapiirkonnast.

Kohus mõistis mehele kokkuleppemenetluse korras kolm ja pool aastat vangistust.

Tapatöö Pilpakülas
2009. aasta oktoobris tunnistas Andrei end Harju maakohtus süüdi mõrvas, vara hävitamises ja omavolilises sissetungis.

2008. aasta 8. detsembri õhtul, pärast varguse eest mõistetud neljakuulist vangistust, tekkis vanglast vabanenud Andreil ühise joomingu käigus tüli 23-aastase Sallega. Tüli Andrei ja noore naise vahel tekkis Tallinna lennujaama külje all laiuvas nn Pilpaküla suvilarajoonis.

Võõrasse suvilasse end omavoliliselt sisse seadnud mees peksis süüdistuse kohaselt 23-aastase naise läbi ja jättis ta põlevasse majja surema. Noore naise luustikuni põlenud surnukeha leidsid päästjad.

Ajakirjanduse andmetel kandis mees pidevalt põues suurt kööginuga ning suutis vabaduses korralik olla vaid ühe kuu.

Kohus määras Andreile karistuseks kokku 13 aastat vangistust, karistuse algusajaks loeti 14. detsember 2008.

Vägivaldne ka vangimajas
2014. aasta aprillis mõisteti Tartu kohtumajas tolleks ajaks juba seitse korda karistatud Andrei üle kohut vangimajas toime pandud kuritegude eest ning seekord kokkuleppemenetluse korras. Süüdistuse kohaselt ähvardas ta sama aasta jaanuaris kaaskinnipeetavat J. K-d tapmisega, tehes J. K. suunas lusikavarrega löögiliigutusi ning karjudes samal ajal: „Tapan su ära!“

Lisaks süüdistatati meest selles, et ta lõigi kaaskinnipeetavat selle tüli käigus korduvalt lusikavarrega kehapiirkonda. Kohus lisas mehe vangistusele nende tegude eest neli kuud.

2018. aastal taotles Andrei korduvalt ka enne tähtaega vabastamist, kuid kohus pidas teda elektroonilise valve all Lootuse külla elama saatmiseks liiga retsidiivseks. Enne tähtaega vabastamise palve jättis kohus rahuldamata ka 2021. aastal.

Andrei vabanes vanglast 2022. aasta aprillis.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 15/01/2023 15:26:16