Umbjoobnuna rooli trüginu puhul on kõigile teada, et teda ootavad tabamisel n-ö plate peale minek ja kriminaalkaristus. Suuremal osal inimestest pole aga aimu, mida ja kuidas teeb politsei siis, kui roolikeeraja puhub alkomeetrisse väiksema joobe või jääknähud. Millised on karistused ja mis saab eelmise päeva pidutsemise nähtudega tabatud autojuhi masinast?

Järgnev teema koorus välja sellest, et allakirjutanu tutvusringkonnas pole kedagi, kes oleks kunagi sõidukijuhina „üle nulli puhunud”, ning seega puudub teadmine, kuidas menetleb politsei erinevate joobeastmete puhul väärtegu või kuritegu, mismoodi asjaajamine käib ja millised üldse karistused on.

Palusime politseil selgitada: missugune näeb erinevate joobeastmete puhul välja menetlus, mida tehakse sündmuspaigal juhiga, mis saab sündmuspaigal autost, milline on karistus, kas auto võidakse konfiskeerida, kuidas masin juhile tagastatakse, kuidas käib kriminaalse joobe puhul kohtumenetlus? Kas alkoholi tarvitamise tunnuste korral lubatakse juhil mingitel tingimustel mõne aja pärast teekonda roolis jätkata või peab ta leidma kohe kaine juhi? Kas näiteks 0,1 puhunud juht võib pääseda ka hoiatusega?

Küsimustele vastas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna teabegrupi juht Taivo Rosi.

„Tõsi, purjus juhid jaotuvad kaheks: ühed, kes puhuvad politsei tõenduslikku alkomeetrisse 0,10 mg/l kuni 0,75 mg/l ja on seeläbi toime pannud liiklusseaduse paragrahvis 224 kirjeldatud väärteo; teised, kes puhuvad 0,75 mg/l või rohkem ja on seega toime pannud juba karistusseadustiku paragrahvis 424 kirjeldatud kuriteo.

Neist esimestega tegeleb otsast lõpuni politsei. Juhin tähelepanu, et alkoholisisaldust organismis kontrollitakse alati tõendusliku alkomeetriga või siis vereprooviga. Käsialkomeetriga, mida enamik patrulle kasutab, saadakse vaid esmane näit, mis kontrollitakse siis üle täppisalkomeetri ehk tõendusliku alkomeetriga. Kui juht viimasest keeldub, viiakse ta meditsiiniasutusse vereproovi võtmiseks. Protseduurist keelduvate juhtide vereproovi saab võtta ka sunni ehk jõuga (politseinikud hoiavad inimest kinni ja meditsiinitöötaja võtab vereproovi), kuid seda tuleb õnneks väga harva ette.

0,1 mg/l
Autojuhid, kel politsei tuvastab väljahingatavas õhus alkoholi ja käsialkomeeter näitab juba väärteovastutuse piiri lähedast näitu (0,10 mg/l), puhuvad reeglina ka tõenduslikku alkomeetrisse ning niisama minema ei pääse tavaliselt keegi. Kui tõendusliku alkomeetri tulem jääb alla 0,10 mg/l, palutakse juhil kohapeal veidi aega parajaks teha (jalutada, hingata värsket õhku, võimaluse korral süüa-juua) ja siis mõne aja möödudes ohutult oma sõitu jätkata. Kuldne tõde on, et sellise pisikese näidu korral pole tegemist küll karistatava teoga, aga säärane alkoholisisaldus väljahingatavas õhus võib viidata pohmellile ja vähestele unetundidele. Palume pisikese pausiga ennekõike oma meeli turgutada, et juhid oleksid liikluses ikka tähelepanelikud ja ärksad.

0,1‒0,24 mg/l
Sohvrid, kelle puhul tõenduslik alkomeeter näitab 0,10 kuni 0,24 mg/l, allutatakse kindlasti väärteomenetlusele. Selline seaduserikkumine on kirjeldatud liiklusseaduse paragrahvi 224 lõikes 1 ja on olemuselt kõige pisem säärane üleastumine, sestap on neis olukordades politsei ka üsna sõbralik: karistatakse kohapeal kiirmenetluse otsusega ning inimesele määratakse rahatrahv kuni 400 eurot. Rahatrahvid varieeruvad ja tulenevalt alkomeetri näidu suurusest jäävad tavapäraselt vahemikku 200‒400 eurot.

Sõiduki saatus pärast pisikese alkoholinäiduga vahelejäämist on pigem situatsioonipõhine. Kui alkomeetri tuvastatu ja juhi olemus viitavad sellele, et niipea ta kaineks ei saa, siis palume reeglina kutsuda sõidukile järele kaine ning juhiloaga asendusjuht. Kui mingisugusel põhjusel säärast inimest kiirelt leida ei õnnestu, tellib politsei treileri ning masin viiakse tasulisse parklasse. Teisalduse eest maksab see, kes hiljem tahab sõidukit parklast kätte saada, olgu ta siis omanik ise või mõni liiklusregistrijärgne kasutaja.

Samas täiendame, et oleme pigem paindlikud, näiteks kui alkoholiga patustanud juhi joobe näit jääb süüteovastutuse alumise piiri lähedale, pole teisaldamine ka ilmtingimata vajalik. Vahel pargitakse masin ohutult ära ning juht saab sellega sõitu jätkata pärast kainestavat puhkepausi, näiteks tunni või kahe pärast. Kui vastastikuse usalduskokkuleppe vettpidavus on küsitav, võib politseipatrull riski maandamiseks sõiduki võtmed enda kätte hoiule võtta ning tagastada need mõne aja möödudes.

Kui rikkuja aga mingisugusel põhjusel ei mõista oma teo tõsidust, on varem samalaadsete seaduserikkumistega politsei huviorbiidis olnud või esinevad muud tegu negatiivselt iseloomustavad asjaolud (näiteks lapsed autos, muu samaaegne liiklusrikkumine jms), siis koostatakse väärteoprotokoll ja asja menetletakse juba üldmenetluses. Viimase puhul tehakse lõplik karistusotsus 30 päeva möödudes uurija poolt, kes võtab arvesse kõiki asjas kogutud tõendeid ning lisaks menetlusalust isikut iseloomustava materjali.

Kabinetis saab uurija määrata samasuguse rahatrahvi, aga sellele lisaks on tööriistade hulgas ka juba juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lõplik karistus sõltub samuti joobe näidu suurusest ja muust iseloomustavast materjalist. Need, keda pole varem karistatud, pääsevad reeglina rahatrahviga vahemikus 200‒400 eurot, kuid juhid, kellel on lähiminevikus olnud samasuguseid kogemusi, peavad paraku kuni kuue kuu jooksul juhtimisõiguseta hakkama saama. Seadus võimaldab kohaldada samal ajal nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmist, mida politsei kordusrikkujate puhul ka jõuliselt rakendab.

0,25‒0,74 mg/l
Alkoholiga patustanud juhid, kelle väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus juba aga 0,25 kuni 0,74 mg/l, allutatakse väärteo üldmenetlusele. Selline õigusrikkumine on olemuselt ohtlik ning ilmtingimata on vaja kaaluda juhtimisõiguse äravõtmist. Need roolikeerajad kõrvaldatakse kindlasti juhtimiselt ja sõiduk antakse üle kainele juhile. Kui seda ei ole võimalik teha, teisaldatakse masin tasulisse parklasse.

Kui liiklusrikkuja taust on puhas, ta suhtub oma õigusrikkumisse tõsiselt ning teeb politseiga koostööd, saab ta menetlustoimingute järel lahkuda. Sellisel juhul teeb samamoodi otsuse uurija kabinetis mitte hiljem kui 30 päeva möödudes. Rahatrahvid jäävad 400‒1200 euro vahemikku, olenevalt tegu iseloomustavatest andmetest (liiklusrikkumise aeg ja koht, alkomeetri näit, rikkuja taust jne).

Lisaks rahatrahvile võib purjus juhilt juhtimisõiguse ära võtta kuni üheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmine sõltubki eelkõige joobe suurusest ja varasemast taustast. Kui on vähimgi alkoholi liigtarvitamise kahtlus, siis vähemalt Tartu politseijaoskonnas tuleb seaduserikkujal arvestada ka juhtimisõiguse kaotamisega (varasem värske samalaadne rikkumine, purjus peaga sattunud mõnda konflikti avalikus ruumis, alkoholiga seotud peretülid, kainestusmajas viibimine jne).

Kainestusmajja puhkama viiakse väärteojoobe korral (0,10 kuni 0,74 mg/l) roolikeerajad, kelle puhul on oht, et nad võivad jätkata samalaadsete tegude toimepanemist ja on seeläbi ohuks nii enesele kui teistele. Kinnipidamisele, et määrata kohe karm karistus, kuuluvad ka need purjus roolikeerajad (0,25 kuni 0,74 mg/l), kellel on lähiminevikust mõni sarnane õigusrikkumine ette näidata või kui nad on oma teoga proovinud vältida vastutust (valetavad politseile, püüavad põgeneda jne).

Pärast juhi kainenemist otsustab nende saatuse üle reeglina juba kohalik maakohus, kelle pädevuses on otsustada aresti kohaldamise. Retsidiivsusele kalduvate roolijoodikute puhul on aresti määramine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üsna tavapärane. Aresti saab kohus määrata kuni 30 päeva ja seda sisuliselt otse autoroolist.

Arestile võib lisanduda ka juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheks aastaks ja liiklusrikkumisel kasutatud sõiduki konfiskeerimine. Tartu politseijaoskonnal on küllalt näiteid purjus sohvritest, kes on oma teekonna lõpetanud Tartu vanglas nõnda, et pääsevad koju alles mitme nädala pärast ning seejärel pole juhtimisõiguse kaotamise tõttu neil autorooli enam mõnda aega asja.

0,75‒... mg/l
Kriminaalses joobes ehk siis 0,75 mg/l või rohkemaga autoroolist tabatud juhid leiavad end pea alati kinnipidamisasutusest. Sellises joobes juhid viiakse otse autoroolist vanglasse või arestimajja. Kui nad kainenevad, tegeleb nendega edasi uurija, kes pärast vajalikke menetlustoiminguid edastab toimiku prokuratuuri, ning tema saatuse üle otsustavad prokurör ja kohalik maakohus.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 12/01/2023 10:12:50