Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas.

„Peame hiljemalt 2025. aastaks suunama ringlusse vähemalt 55% majapidamises tekkivatest jäätmetest. Eeltingimus selle eesmärgi saavutamiseks on jäätmete liigiti kogumine. Kuni pole piisavalt puhast materjali, seni ei saa tekkida ärimudel, mis neid ringlusse suunab,” ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

„Aastaga on jää liikuma läinud. Märgatavalt on kasvanud nende omavalitsuste hulk, kus on korraldatud ka pakendijäätmete, suurjäätmete, paberi ja kartongi ning köögi-ja sööklajäätmete äravedu,“ lisas ta.

Keskkonnaameti ülevaatest on näha, et elanike jäätmete liigiti kogumise võimalused on aastaga hüppeliselt paranenud. Kui eelmisel kahel aastal oli 15 omavalitsuses võimalik korraldatud jäätmeveo raames ära anda ainult segaolmeprügi, siis nüüd on selliseid omavalitsusi vaid kolm.

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilabergi kinnitusel oleks 55% jäätmete ringlusse võtmise eesmärk käeulatuses, kui lõpetaksime toidujäätmete viskamise segaolmeprügi konteinerisse. „Biolagunevad jäätmed täidavad kolmandiku meie segaprügi konteineritest. Kui koguksime selle massi kokku eraldi, väheneks järsult prügimäel ladestatavate jäätmete maht ja saavutaksime jäätmete ringlussevõtu eesmärgi,” selgitas Siilaberg.

2021. aastal võeti Eestis ringlusse vaid 30,4% majapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. Peamine põhjus on selles, et ringlussevõtuks sobilikud materjalid visatakse olmeprügisse, mis oluliselt vähendab või lausa välistab nende ringlussevõtu. Seejuures visatakse aastas olmeprügisse umbes 100 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, millest suur osa satub pärast töötlemist ladestamisele prügimäele.

„Biojäätmete ladestamine prügimäel on eriti keskkonnavaenulik. Ladestatud biojäätmed tekitavad prügimäel anaeroobsetes tingimustes kasvuhoonegaase. Samal ajal jääme ilma materjalist, millest oleks võimalik toota biogaasi või komposti. Kolmandaks määrivad segaolmejäätmete sekka visatud biojäätmed praktiliselt kogu jäätmemassi ja võtavad sellega võimaluse ka muude materjalide ringlussevõtuks,” rääkis Reet Siilaberg.

„Kõige keskkonnasõbralikum on biojäätmetest biogaasi tootmine või biojäätmete kompostimine ja ringlussevõtt kohapeal, aga see võimalus ei sobi kõigile majapidamistele. Sellepärast peab hiljemalt järgmise aasta lõpuks olema kõigi majapidamistel võimalik liituda ka biojäätmete äraveo teenusega. Kes soovib, võib ka kohapeal kompostida,” selgitas ringmajanduse osakonna juhataja.

Keskkonnaameti andmed näitavad, et kõigis Kagu-Eesti omavalitsustes on jäätmekäitlus arenenum kui vaid korraldatud segaolmejäätme vedu. Valga, Otepää, Põlva, Räpina ja Setomaa vallas oli juba mullu korraldatud ka köögi- ja sööklajäätmete vedu, aastaga lisandus Võru linn. Käesoleva aasta seisuga saab biojäätmeid korraldatud jäätmeveo käigus tekkekohal ära anda kõigis Tõrva ja Otepää valla ning Võru linna majapidamistes, osadel majapidamistel on see võimalus Valga, Põlva ja Setomaa vallas.

Jäätmeseaduse järgi on kõik inimesed ja ettevõtted kohustatud oma jäätmed liigiti koguma. Üle 1500 elanikuga kohalik omavalitsus peab korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik kõigis majapidamistes biojäätmed jäätmevedajale üle anda või neid kohapeal kompostida.

 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 12/01/2023 10:03:59