Rahandusministeerium on hoiatanud Võrumaa Rõuge valda, et valla finantsolukord on kriitiline. Põhjuseks on eeskätt tõik, et Haanja, Misso, Mõniste, Varstu ja Rõuge ühendamise järel viis aastat tagasi asuti priskete laenude toel ellu viima ühinemislepingusse kirja pandud soove – ning võlg on teadupärast võõra oma.

Rõuget aastapäevad juhtinud vallavanem Britt Vahter esines aastalõpu eel volikogule (ja vallarahvale) avameelse pöördumisega, milles tunnistas, et valla rahakott on tühi. Omavalitsus ei saa firma kombel pankrotti minna, aga kui vald kokkuhoiureforme ei tee, siis ootab teda saneerimine ehk abinõude rakendamine majanduslike raskuste ületamiseks.

„Oleme ära elanud kõik oma puhvrid ja negatiivsete asjaolude koosmõjul jõudnud punkti, kus tuleb võtta ette olulisi muudatusi,” tõdes vallavanem.

Valla maksejõuetuse poole liikumine oli näha juba mullu suvel. Toona paluti allasutustel kulusid kümnendiku võrra koomale tõmmata. Talvel kutsuti allasutusi üles vähendama kulutusi elektrile, veele ja küttele.

„Olukord, kus oleme aastaid rohkem kulutanud, kui on meie tulubaas, ja investeeringutega teinud suure laenukoormuse, on meile väga raske,” rääkis volikogule Rõuge finantsjuht Jana Skippar.

2017. aastal pandi viie valla ühinemisel liitumislepingusse kirja investeeringud, mis piirkondades tuli ära teha. Vahteri sõnul aga kattis liitumistoetus kõiki neid investeeringuid väga vähesel määral. Välisrahastust ei saadud, suurenenud ehtushindu kaeti optimistlikult majanduskasvuga arvestades laenude toel. Laenud olid toona odavad. Koroonaajal andis riik omavalitsustele erakorralisi toetusi ning tõstis lubatud võlakoormuse piiri. Kui varem tohtis linnal-vallal olla laenusid 60% ulatuses eelarve tuludest, siis see piir nihutati 80% peale.

Rõuge valla eelarve suurus on 9,5 miljonit ning 17 laenu kogusumma ligi 6,2 miljonit. Intressid on vahepeal kahekordistunud ning laenumaksed märgatavalt kasvanud. Vahter märkis, et kui 2022. aastal oli valla laenumakse 630 000 eurot, siis alanud aastal 970 000, millele lisanduvad intressid. Igal kuul tuleb tänavu pankadele maksta ligi 85 000 eurot.

Laenud pole aga Rõuge valla ainus kirstunael. Tulumaksu, vara müügi ja teenuste tulu laekus plaanitust vähem – 300 000 euro jagu. Energiakulud tõid veel 260 000 eurot miinust ja õpetajate palkadele tuleb lisada veel 260 000. Sellises olukorras tuleb vallal vallavanema sõnul teha olulisi reforme ja pole ühtki valdkonda, mille puhul oleks kärped välistatud. Kui reformidega hakkama ei saada, siis tuleb taotleda riigilt valla saneerimist. Saneerimiskava tähendab, et valla nelja aasta eelarve pannakse lukku ja kulud külmutatakse.

Liiga palju prioriteete
Oma veebipäevikus Elavik selgitas vallavanem Vahter rahandusmuresid lähemalt. Haldusreformi eel sõlmiti tema sõnul ühinemisleping ja koostati prioriteetsete investeeringute loetelu.

„Prioriteetseid objekte oli nimekirjas palju ja ellu viidi ka palju, ainult et tahtmised ja tegemised olid oluliselt suuremad kui võimalused,” nentis vallavanem. „Ka hinnad olid oluliselt kasvanud selleks hetkeks, mil objektide tehniline dokumentatsioon valmis sai. Tõukefondide rahastust ei leitud ja nii hakatigi plaane ellu viima laenude toel.”

Mitmete suuremate investeeringute elluviimine langes samasse perioodi ehk 2020. aastasse: Varstu kergtee, Misso sotsiaalmaja, Rõuge rahvamaja, Rõuge kooli staadioni esimene etapp. Samale ajale langes ka varasemate valdade esitatud taotlustega projektide elluviimine: Haanja suusaradade, Munamäe vaatetorni ja Ööbikuoru projekt. Nende projektide puhul pidi valla omaosalus olema 15%. Kahjuks osutus Ööbikuoru projekt poole kallimaks ja Haanja suusaradade projektis saadi enam kui 300 000-eurone finantskorrektsioon (ehk toetuse osa, mis jäeti riigihanke rikkumise eest välja maksmata). See tõstis valla omaosaluse üle 30%. Munamäe projekti on saatnud ebaõnn ja ehitus on siiani pooleli.

Viimased mahukamad objektid võeti käsile 2021. aastal, mil otsustati viia lõpuni Rõuge kooli staadioni ehitus ja täita Mõniste piirkonna ühinemislepingujärgne prioriteet – Mõniste kooli soojustamine.

„Kõik need samaaegselt ette võetud ja oluliselt kallinenud ehitushindadega investeeringud ja projektid viisid valla laenukoormuse lakke. Kaasa ei aidanud ka see, et riik lubaski koroonaajal omavalitsustele kuni 80% võlakoormuse,” tõdes Vahter. „Lisaks võisid paari aasta tagused riigi ühekordsed toetused koroonaajal tekitada petliku tunde, et vallal läheb hästi ja nii see jääbki. Laenud olid odavad ja seda võimalust kasutati. Riskiti ja loodeti, et majandus kasvab ning ehk toetab ka riik erakorraliste toetustega. Aga sõda tuli vahele.”

Vahter nentis, et ta ei oska vastata küsimusele, miks ei tõmmatud vahepeal projektidele ja investeeringutele pidurit. „Kindel on see, et kõike tehti heas usus ja soovis oma inimestele parimat pakkuda,” märkis ta samas.

„Selge on ka see, et võetud kohustuste eest tuleb maksta. Maksmise aeg on käes,” nentis Vahter ning märkis, et käesolevast aastast alates tuleb Rõugel mitu aastat järjest maksta laenusid tagasi ligi miljon eurot.

Praegu toimuvad omavalitsusjuhi sõnul vallamajas iga päev finantskoosolekud. Ametnikud loevad otseses mõttes senti ja eurot, et saaks teenused tasutud ja palgad makstud. Peamine eesmärk on põhiteenuste osutamine: haridusteenused, sotsiaalteenused, teede korrashoid.

Britt Vahter viskas taas ühe kivi riigi kapsaaeda: tema sõnul on alates septembrist pöördutud rahandusministeeriumi poole, et paluda abi. Sealt ei öelda aga midagi muud, kui et korrastagu Rõuge oma allasutuste võrk.

„Õige jutt, aga ehk oleks ka riigil põhjust peeglisse vaadata? Kuidas tagada avalikke teenuseid kvaliteetselt ja kõigile kättesaadavalt demograafiliselt vananevas ja väheneva rahvastikuga hajapiirkonnas, kui maksutulu ei kasva samamoodi nagu linnapiirkondades ning paljudele teenustele ei leidu erasektorist pakkujaid?” alustas ta vastuseta küsimuste loetelu. „Kuidas leida töötajaid, kui nõuded ametnikele ja spetsialistidele on kõrged, aga palk pole konkurentsvõimeline? Kuidas käituda, kui riik toetab ühel aastal huviharidust paarisaja tuhandega ja siis hakkab summat igal aastal vähendama? [---] Kuidas toimida, kui riik pakub mõnda pilootprojekti, millega katsetada uut teenust, aga paari aasta pärast tuleb ise oluliselt kõrgemate kuludega hakkama saada? Kas pilootprojektides on mõistlik osaleda? Kas riigipoolne ühekordne toetus lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks oleks mõistlik vastu võtta? Kuidas ja mille arvelt järgnevatel aastal tasuda?”

Valla kriitika riigi kriitikale
Detsembris pöördus vallavanem ametlikult riigihalduse ministri Riina Solmani poole kriitilise kirja ja hulga küsimustega.

„Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond on peale Rõuge valla poolt tehtud korduvaid pöördumisi esitanud seisukoha, et Rõuge valla finantsseis on kriitiline,” kirjutas Vahter. „Nõustume, et muu hulgas on tehtud ja jäetud tegemata mitmeid otsuseid Rõuge vallas, kuid rahandusministeeriumi poolt saadetud koondstatistika põhjalt tekib küsimus riiklike otsuste ja tegevuste osas.”

Vahter tahtis ministeeriumilt eeskätt selgitust ja põhjendust asjaolule, et Põhja-Eestis ja suurtel omavalitsustel ei ole finantsolukord viimastel aastatel sedavõrd muutunud nagu „tagamaalistel” ja väiksematel. „Kas riigil on plaanis analüüside põhjal neid kohalikke omavalitsusi jätkusuutlikkuse osas toetada?” küsis ta lõpetuseks.

Sel nädalal laekus vallale vastus rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhatajalt Sulev Liivikult. Liivik selgitas, et kohalike omavalitsuste finantsiliste võimaluste ühtlustamiseks on loodud tasandusfond. Toetust saavate KOVide jaoks on loodud ühetaolised võimalused oma teenuste rahastamiseks. Seejuures on tema sõnul arvesse võetud ka hõredalt asustatud piirkondadega suuremat kuluvajadust. Rõuge vald saab kulutada iga koolieeliku, kooliealise, tööealise ja eaka kohta sama palju kui näiteks Kuusalu või Kanepi vald.

„Kuigi tasandusfondi toetuse saajate rahalised võimalused on ühetaolised, erineb nende finantsolukord siiski märgatavalt. Seega hoolimata ühetaolistest majanduslikest võimalustest määravad KOVi finantsolukorra peamiselt muud tegurid,” teatas Liivik.

Ministeeriumi esindaja andis muu hulgas märku, et valla finantsolukorda aitaks parandada „otstarbekas mahus kinnisvara majandamine”. Ta lisas tabeli, millest muu seas selgub, et avalike teenuste osutamiseks kasutusel oleva kinnisvara pinda on Rõugel elaniku kohta 6,15 ruutmeetrit, aga näiteks Kanepi vallal 4,31. Samast tabelist selgub, et Kanepil on tuhande elaniku kohta 3,75 ametnikku, Rõugel aga 5,46.

Riigihalduse minister Riina Solman ise on ERRile öelnud, et Rõuges on varem tegemata jäetud vältimatud otsused. „Alates sellest, et oleme arvestanud, et nad on hajaasustus ja oleks võimalik kokku tõmmata haridusasutuste võrku, mida on keskeltläbi rohkem, kui seal elanikke või vajadust on,” kommenteeris minister.

„Nõustume vajadusega jälgida ja vajadusel korrigeerida KOVide tulubaasi, et üle Eestis oleks tagatud võrdsed rahalised võimalused teenuste pakkumiseks. Samas keskselt ei saa tasandada KOVide enda tehtud otsustega kaasnevat negatiivset mõju,” teatas ministeeriumi esindaja Liivik vastuses Rõuge vallale. „KOVidelt ei saa ära võtta õigust otsustada, aga sellega ka vastutada tehtud otsuste üle. Ebaefektiivsemaid valikuid teinud KOVide kehvemat finantsvõimekust ei saa kinni maksta teiste piirkondade arvelt, vaid selles peab lahenduse leidma iga piirkond ise.”

Ministeeriumi esindaja nõustus Rõuge vallajuhi järeldusega, et Põhja-Eesti regiooni ehk Harjumaa maakonna KOVide keskmine finantsolukord on keskmiselt parem kui teistes piirkondades. Selle peamiseks põhjuseks on elanike rohkem makstud tulumaks. Enamik Harjumaa KOVe
seetõttu tasandusfondist toetust ei vaja ega ka saa. Ning suurema tulukusega KOVide tulubaasi Eestis teiste kasuks ei vähendata.

„Oleme KOVide esindajatega rahanduse ja maksunduse läbirääkimise töörühmas kokku leppinud, et võtame käesoleval aastal eraldi arutelu alla KOVide tulubaasi kujunemise põhialused,” teatas Sulev Liivik lõpetuseks. „Loodame sellest tulemuslikke arutelusid, mille pinnalt saaks kavandada järgmisi tegevusi.”

Rahvasaadik: riigi regionaalpoliitika on olematu
Keskerakondlasest riigikogu liige Anneli Ott Rõugega piirnevast Võru vallast tegi pühade eel sotsiaalmeedias kriitilise pöördumise, kus soovis Rõuge vallale ja kõigile, kes maapiirkondade elu väärtustavad, „jaksu seista nende inimeste eest, kes teavad, et linnaelu pole veel maailma naba”.

„Ma tõesti loen neid uudiseid suure kurbuse ja ... (täiesti siiralt on ka mitmeid teisi emotsioone),” teatas Ott. „Ma arvan, et selles olukorras ei pea ennast süüdi tundma kohalikud vallajuhid ja teised, kes aastaid on pingutanud, et ühel ilusal vallal elu sees hoida, seda arendada ja hoida.”

„Kui riik küsib toetusest tagasi maksimaalse võimaliku tagastamise nõude protsendi, kui ei tulda appi, vaid kehtestama, kui riiklikest n-ö tõmbekeskustest väljaspool olevad piirkonnad peavad oma naba paigast kangutama, et oma eripära leida ja arendada, siis iga selline tagasimakse on väga tõsine tagasilöök,” kritiseeris riigikogulane, pidades ilmsesti silmas Haanja suusaradade finantskorrektsiooni. „Toetuste tagasiküsimine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid viimane samm, kui kõik võimalikud muud võimalused on koos toetusesaajaga läbi kaalutud. Iga investeering maapiirkonda on reaalne elu ja ministeeriumi kabinetist statistikat või linnukesi tehes võiks sellele mõelda! Eks detaile teavad asjaosalised, aga alati saab leida lahenduse, kui on tahtmist. Seekord riigil seda polnud ja kas üldse on?”

„Riigi regionaalpoliitika on niikuinii olematu, ka saadikuna võin seda julgelt öelda. Räägi üldjuhul nagu seinale, aga jõulude ja jaanipäeva ajal, vaat siis on see maaelu nii ilus ja armas!” teatas Ott. „Olge vaprad ja uueks aastaks kergeid lahendusi, Rõuge vald!”

Naabervallas on olukord kontrolli all
Rõuge vald jätab tänavu avamata regionaalsed toetusprogrammid ja lasteaiaõpetajate palgatõusuks raha puudub. ERR on märkinud, et naabervallas Setomaal, „kus samuti raske rahaline olukord, avatakse programmid vaid pooles mahus, lasteaiaõpetajate palgatõusuga minnakse aga kaasa”. Nii jääb mulje, et ka Setomaa vald on Rõugega sarnaselt hädas. Vallavanem Raul Kudre sõnul on aga olukord siiski kontrolli all.

Kudre tõi välja Setomaa valla laenunumbrid: laenu jääk 3,4 miljonit eurot ehk 42% aastaeelarvest. Igal kuul tuleb vallal teha ca 41 000 euro eest laenude tagasimakseid, millele lisanduvad intressid.

„Setomaa valla olukord on sama nagu ülejäänud Eesti valdadel,” iseloomustas ta omavalitsuse majanduslikku olukorda. „Suured elektri- ja soojusenergiaarved. Setomaa vallas on majanduslik olukord täiesti kontrolli all. Eelarve menetluses tehakse ettepanekuid nagu tavaliselt ja loodame eelarve jaanuarikuu istungil vastu võtta. Selles on õpetajate palgatõus ja samas mahus ka lasteaednikele ning huvikooli õpetajatele. Lisaks neile, kes ei ole õpetajad, on palgatõus planeeritud kuni 10%.”

Kui Rõuge valla viis raskustesse rohke laenamine mitmesuguste ühinemisjärgsete projektide tarbeks, siis Setomaal vallavanema sõnul sellist muret ei ole.

„Setomaal ei olnud ühinemisjärgseid kokkuleppeid ja arendatud on vastutustundlikult,” kinnitas ta. „Meid ei saa panna ühte patta Rõugega. Olen öelnud seda, et riigi rahastus tasandusfondi kaudu on tõeliselt ajale jalgu jäänud ning see ei täida enam ammu seda eesmärki, et tasandada ebavõrdsust regioonide vahel.”

Rõuge vallal on plaanis teha kärpeid, vaadata üle kinnisvara ja allasutuste võrk. Setomaa vallal aga vallavanema sõnul hetkel mingeid kärpimisi plaanis pole.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 09/01/2023 08:58:15