Foto: Pixabay

LõunaLeht annab ülevaate, millised on olulisemad meid mõjutavad muudatused, mis erinevate õigusaktide näol alanud aastal kehtima hakkasid või hakkavad.

Jooksva elatise täitmine muutub tõhusamaks
1. jaanuarist jõustusid sätted, millega kohustatakse kohtutäitureid võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid. Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igakuiselt ja korrapäraselt. Samuti välistatakse edaspidi olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid. Elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue. Riik hakkab osaliselt finantseerima lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlusi.

Pedofiilid rangema kontrolli alla
Lastega töötamise piirangu kontrolli tuleb alates uuest aastas teha regulaarselt vähemalt korra aastas. Kontrolli tegemise kohustus on lastega töötamist võimaldaval isikul või selleks tegevusloa andjal, regulaarse kontrollimise kohustus aga tööandjal või teisel lastega töötamist võimaldaval isikul, näiteks praktikapakkujal, vabatahtlike koordineerijal vmt. Lastega töötamise piirang võimaldab tagada, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud näiteks inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lastepornoga seotud kuritegude eest.

Represseeritute toetus tõuseb
Tõuseb toetus represseeritule, represseerituga võrdsustatud isikule ning Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikule senise 230 euro asemel 292 eurole aastas.

Osaühing ilma miinimumkapitalita
Veebruarist jõustuvad uus äriregistri seadus ja äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused. Samuti kaotatakse osaühingu asutamisel miinimumkapitali nõue.

Korteriühistu vaidlused ka ilma kohtuta
Veebruarist jõustuvad korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavad seadusemuudatused. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse korteriühistutes erinevate inimeste vahel tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam.

Maksuvaba tulu tõuseb
Maksuvaba tulu tõuseb sellest aastast 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas. Maksuvaba tulu arvutamise aluseks on kalendriaasta tulud ja kuni 14 400 eurot aastas teenivad inimesed saavad oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 7848 eurot. Maksuvaba tulu kahaneb sissetuleku kasvades ja üle 25 200 eurot aastas teenivad inimesed ei saa oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata.

Kütuse aktsiisitõusud lükkuvad edasi
Praegused madalamad aktsiisimäärad kehtivad kuni 2024. aasta 30. aprillini – puudutab see diislit, kütteõlisid, maagaasi kütteaine ja mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat.

Tubakaaktsiis tõuseb ja taastub tubakavedelike aktsiis
Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõuseb 160,50 euroni 1000 sigareti kohta ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta.

Uuest aastast taastus tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.

Teise samba maksete kompenseerimine
Teise samba pensionikogujatele kompenseeritakse jaanuari lõpus vahepeal sambasse tegemata jäänud 4 protsendi maksed.

Võlgnike teise samba väljamakse muutub arestitavaks
1. jaanuarist saavad kohtutäiturid õiguse arestida võlgniku teise samba väljamakseid, mis tähendab, et enne, kui pensioniregistri pidaja teeb võlgnikule väljamakse teisest sambast, peab ta sellelt kinni võlasumma.

Laieneb tervisekassa rahastatavate ravimite nimekiri
Alates 1. jaanuarist hakkab tervisekassa rahastama mitmeid uusi haigla- ja retseptiravimeid. Lisaks tekib arstidel võimalus kasutada juba olemasolevaid ravimeid uute näidustuste ning rohkemate patsientide raviks. Muudatustega seoses laienevad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, erinevate vähipaikmete, diabeedi, südamepuudulikkuse, neeruhaiguse ning toitmisravi võimalused.

Töötu saab kaheksapäevaseid tööampse
24. detsembril jõustusid töölepingu seaduse muudatused tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise kohta töötuna arveloleku ajal. Seadusemuudatus võimaldab töötuna arveloleku ajal ajutise töö (nn tööampsude) tegemiseks sõlmida kuuekuulise perioodi jooksul piiramatult tähtajalisi töölepinguid (kestusega kuni kaheksa kalendripäeva) ja seda ilma, et tööleping muutuks tähtajatuks.

Iseseisev töötaja otsustab puhkuse ise
Töölepingu seaduse muudatusega tekkis ka uus mõiste: iseseisva otsustuspädevusega töötaja, kes saab edaspidi valida ise oma tööaega. Iseseisva otsustuspädevusega töötajale ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon, valveaja reeglistik, öötöö piirang ega igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud. Samuti ei rakendu öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord. Siiski kehtib talle reeglistik tööaja kestuse kohta.

Stressihäire on kutsehaigus
Kutsehaiguste loetelu täiendati posttraumaatilise stressihäire ja muude haigustega, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööandjal on kohustus uurida kutsehaigestumist, selgitada välja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kui töötervishoiuarst on töötajal diagnoosinud kutsehaigestumise ning selle tõttu väljastatud töövõimetuslehe, saab töötaja haigekassalt haigushüvitist. Edaspidi on töötajal ka võimalus nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist.

Haiguspäevade hüvitamine teisest päevast jätkub
Haiguspäevade varasem hüvitamine jätkub 1. jaanuarist 30. juunini. Töötajale makstakse haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast.

Lastetoetused tõusevad
Aasta alguses tõusevad perehüvitised ning jõustuvad toetuste maksmise muudatused, kui president riigikogus parandatud seaduse välja kuulutab. Jaanuaris makstakse välja peretoetused veel senistes summades, suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, kui seadusemuudatused jõustuvad. Tagantjärgi makstakse jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe välja hiljemalt 31. maiks. Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot); lasterikka pere toetus tõuseb 3-6 lapse puhul 650 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Miinimumpalk ja töötutoetus kasvavad
Alates 1. jaanuarist tõusis töötasu alammäär 725 euroni, tunnitasu 4,30 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades.

Alates 1. jaanuarist suureneb ka töötutoetus, mille maksimumsuurus kuus võib olla kuni 327,05 eurot.

Pension tõuseb ja saab maksuvabamaks
Alates 1. jaanuarist tõusis pensioni baasosa erakorraliselt 20 eurot ning vanaduspensioniikka jõudnud inimestele hakatakse arvestama eraldi maksuvaba tulu. See tähendab, et keskmine pension on tulumaksuvaba.

Lisaks erakorralisele pensionitõusule jaanuaris suurenevad pensionid 1. aprilli indekseerimisega ning keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi kohaselt täiendavalt ca 88 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 703 eurot.

Alates 1. juulist muutub hooldekodu koht taskukohasemaks. Keskmisest madalama vanaduspensioni suurusega sissetuleku puhul hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende teenuse saajate majutus- ja toitlustuskulud.

Vaktsiinikindustus laieneb
Alates 1. jaanuarist laieneb vaktsiinikindlustus kõigile vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on toetada tervisekahju saanud inimesi ning tõsta seeläbi ka inimeste usaldust vaktsineerimise vastu.
Vaktsiinikindlustus kehtib Eestis alates 2022. aasta maist ning see võimaldab vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel taotleda hüvitist.

Rohkem abi ohvritele
Alates 1. aprillist jõustub uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Selgemaks muutub kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. Uues seaduses on esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi.

Psühholoogid loovad praksiseid
Alates 1. oktoobrist muutub logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi kättesaadavamaks, sest nad saavad õiguse hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena. Inimene saab sellega võimaluse pöörduda perearsti saatekirja olemasolul endale sobiva haigekassaga lepingus oleva praksise poole ning ravi eest tasub haigekassa. Tervishoiutöötajatega võrdsustamine annab spetsialistidele kiire ligipääsu patsiendi haigusloole ja võimaluse osaleda patsiendi raviprotsessis iseseisvalt.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 05/01/2023 09:24:56