Kunstnik Erkki Lepik ja Richard Rohule pühendatud pink. Foto: Ülle Sillamäe

Põlvamaa Ihamaru kogukonna liider ja idee algataja Aivar Täpsi ütles, et esialgu pingi mõtet polnudki. Oli lihtsalt mõte, et kuidagi peab ju kohaliku suurmehe Richard Rohu 130. sünniaastapäeva tähistama.

Algselt oli plaan, et teha puidust mingi kuju. Kui aga materjal külakeskuse hoovi oli veetud, tuli hoopis idee valmistada kirjanikuhärrale tema vääriline pink.

Alles hiljuti Krootusele elama asunud kunstnik Erkki Lepik võttis kätte raamatu „Jutte loomadest“ ja luges selle põhjalikult läbi. „Raamat ise ei ole väga paks ega võtnud tükki küljest. Inspiratsiooni sai aga küllaga,“ mõtiskleb kunstnik. „Oli selge, et kujud tuleb kõigist metsaloomadest teha ja sellepärast nii palju loomi avatud raamatust välja voolaski.“

Puude saagimisega on Erkki kokku puutunud juba kümne aasta tagusest ajast: „On selline üritus Varbola Puupäevad, millest olen osa võtnud”. Nii et sae ja lihvija käeshoidmine polnud noorele kunstnikule esmakordne.

Lepiku loomepuhangust on osa saanud ka külakeskuse siseruumid. Näha on kunstniku käekirja nii seinte viimistluses kui ka maalides, mille näitus praegu üsna tühjana seisvas saalis kunstisõpru rõõmustab.

Enda kohta rääkis mees tagasihoidlikult, et on hästi rändava eluviisiga olnud. „Krootusel elan ma viimased kaks-kolm aastat. Olen pärit Tallinna lähedalt Irust. Olen käinud erinevates Tallinna koolides, muuhulgas Kopli kunstikeskkoolis, hiljem lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli maali eriala ja teinud elus veel palju igasuguseid asju. Nüüd elan vaikselt siin Krootusel ja aeg-ajalt kutsutakse puid saagima,“ muheles Lepik.

Alles mõni tund enne pingi avamist tõrvaõliga töödeldud pingile ei soovitanud Aivar Täpsi huvilistel istuda.

Et pink saaks vääriliselt vastu võetud ja avatud, võttis Täpsi kätte trummi ja käis trummihelide saatel ümber pingi. Algul oli mõte pink avada gongihelide saatel, aga siis plaanid muutusid ja Täpsi arvates on ka trummi saatel hea tseremooniat läbi viia.

Aivar Täpsi on Ihamarus elanud umbes 17 aastat ning selle aja jooksul mitmeid uusi projekte ja ideid eest vedanud. Labürindifestival, sütelkõnd, Kõivualutse päev jne.

Aivar tõdes, et ilma kaasamõtlejateta siiski midagi ei tee. Seepärast panid ka pingi ehitusel käed külge kohalikud meistrimehed Raul Rammul ja Tanel Kährik.

Richard Rohu loomingu maht on muljetavaldav. Siiski teatakse teda kõige rohkem just loomalugude kaudu.

Maris Veski Karilatsi vabaõhumuuseumist tõdes, et Roht on tema lemmikkirjanik just lihtsa kirjutamisstiili ja hea jutuvestmise tõttu.

Raamatuid „Elutee“ ja „Talulapsed“ võtab ta ikka ja jälle kätte ning loeb uuesti.

Marise käes oli ka väike osa Rohu loomingust. Uhkusega näitas ta rahvale vanimat trükki raamatust „Jutte loomadest“.

„Kui kirjanikku mäletatakse ka siis, kui 130 aastat on sünnist möödunud, on omaette saavutus. Nii mõnigi teos on kooliprogrammi lugemisvarast märkamatult kadunud, kuid Richard Roht on ka koolis ikka kirjanikuna pildil,“ sõnas Maris Veski.

Kanepi vallavanem Piret Rammul tundis siirast rõõmu, et esialgne mõte, millele toetust küsiti, kasvas meeste peades ja kätes järjest julgemaks ning välja tuli imeilus taies.

„Suurvaldadesse on hakanud tekkima kogukonnad ja see ongi väga hea, sest kohalik initsiatiiv on järjest olulisem,“ mõtiskles vallavanem.

„Et kogukonnad initsiatiivi üle võtavad, on suurepärane. Selleks aga on igal pool vaja heas mõttes hullu, üht sädeinimest, kes viitsib ja tahab oma aega panustada,“ lisas Rammul.
„Ja kui see sädeinimene leiab veel teisi mõttekaaslasi ja ideedest süttivaid kogukonnaliikmeid juurde, on selle võrra lihtsam. Üksi sädeledes väsid ja kustud väga kiiresti ära.“ Vallavanem avaldas lootust, et Richard Rohu pink saab positiivset vastukaja.

Kanepi vallas on üks Postitee vaatamisväärsus ja puhkepaik juures ja uued ideed on juba Ihamaru kohale lendu lastud.
 

 

Autor: ÜLLE SILLAMÄE
Viimati muudetud: 21/04/2021 16:46:25