Olen sündinud aastal 1941.Vägagi meeles on põgenemine ema,venna ja õega kodutalust sugulaste juurde,kes said meid varjata.Isa oli veskil ja pääses põgenema.Onu ja vanaema jäid igaveseks siberisse.Nii oligi.See hirmus aeg ei lähe iialgi meelest.Helgi,ka meie süütasime küünlad.
Nädala foto
Fotogalerii
Foorumi teemad
Viimased uudised:
- Haridus- ja teadusminister teeb visiidi Setomaale
- Piiripunktid jäävad ka suvel öötundideks suletuks
- Kevadtormi raames harjutatakse Kaitseliidu ja PPA ühiseid jalgsipatrulle
- Joobe tunnustega ja juhiloata nooruk põrutas autoga vastu puud
- Ahjas hakatakse kergliikusteed ehitama
- Põlva valla geoportaal pälvis tunnustust
- Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp pälvis elutööpreemia
- Kõrbev toit käivitas suitsuanduri ja tõi kohale päästjad
- Tulin, nägin, võitsin jälle – mida on Põlva Serviti käsipalluritel veel saavutada ja tõestada?
- Lähedase mälestamine tõi kunstnikepaarile hävingut
- Sünnitoetuste võrdlus: kus saab osta vankri ja muu vajaliku, kus aga vaid mähkmevaru?
- Kagu-Eesti aasta emad – eeskujuks kokku kümnele lapsele, aga ka ümbritsevale rahvale
- Grupituristina Tšehhis – peamiselt Karl IV rajatisi uudistamas
- Võlgnik kui süsteemi pantvang: kas kohtutäitur nullib inimese elu?
- ILMAR RAAG: kuidas suhtuda ukrainlastesse Eestis?
- Vastseliina Maarahva laat kasvab kogukonna südameks ja kutsub maale elama
- REILI RAND: madala sündimuse taga pole muutunud väärtused, vaid kindlustunde puudumine
- Ehitusvaidluste klassika: „Teeme ära, rahast räägime hiljem!”
- Langeb sotside üks olulisemaid kantse – Võru. Linnapea tool võetakse Kalvi Kõvalt umbusaldusega
- Kogukonnafestival Obinitsas ühendab töötoad, arutelud ja uue maheleppe

Kommentaarid
Tagasi uudise juurdeMinu lugu küüditamispäevast