Erastvere küla plaanitakse taastada sellistes piirides.

Kanepi vallavolikogu tegi eelmisel nädala ajaloolise otsuse: otsustas taastada Erastvere küla selle endistes piirides, mis tähendab üle 40 aasta kehtinud pilkenime Soodoma kadumist kaardilt.

„Külarahvas on ammu seda meelt olnud, et Erastvere küla tuleb taastada ajaloolistes piirides. Mis saab volikogul selle vastu olla!” põhjendas Kanepi vallavolikogu esimees Kaido Kõiv 17. oktoobril tehtud volikogu otsust. „Allkirjade kogumist polnuks vaja korraldadagi, piisanuks ka lihtsalt avaldusest. Mu enda vanavanaisa talu on kohe vana Erastvere koolimaja kõrval, praegu ametlikult Soodoma külas.”
Avalduse külapiiride õigeks määramiseks esitasid Erastvere kandi inimesed vallale 27. Augustil ning lisasid septembri lõpus sada toetusallkirja. Allkirjade kogumise algatus sündis 11. septembril Erastvere külakeskuses-raamatukogus Milvi Hirvlaane „Erastvere raamatu” esitlusel, kus oli külast ja selle ajaloost põhjalikult juttu. Allkirjad viis valda Erastvere külakeskuse-raamatukogu perenaine Sirje Kongo.
„See on väga hea uudis,” kommenteeris Milvi Hirvlaane volikogu otsust. „Erastverest pärit inimesed hüppavad rõõmust lakke, kui seda kuulevad! Teatan kindlasti ise kohe Kanadasse ja Rootsi, et 567 aastat vana küla saab tagasi oma ausad piirid. Ise panen ema haua peale küünla tähistamaks seda, et pikalt veninud asi lõpuks lahenduse sai.”

Pilkenime panid nõukogude ametnikud
Pilkenime Soodoma pani Erastvere küla ühele osale ENSV kohanimekomisjon 1977. aastal. Endise Erastvere valla keskus jääb praeguse Soodoma küla keskuse alale, senini tegutseb Soodoma küla keskuses oma ajaloolise nime säilitanud Erastvere raamatukogu-külakeskus. Soodoma ei ole kunagi läbi ajaloo olnud Erastvere endises vallas külanimeks, Soodomaks kutsuti pilklikult Erastvere vallas asunud rida popsitalusid.
Vallale saadetud kirjas seisab, et 42 aastat tagasi kinnitas ENSV ülemnõukogu presiidium Eesti maa-asulate nimekirja, kaotati enam kui pooled seni kasutuses olnud asulanimedest. Umbes 7400st asulast jäi järele 3509.
Nõukogude ametnikud ei hoolinud asjaolust, et paljud asulanimed olid sajandeid vanad. Erastvere esmamainimine on aastal 1452. Ühele külaosale pilkenime Soodoma kinnitamise võimaliku põhjusena pakub Milvi Hirvlaane asjaolu, et Eesti Vabariigi esimesel ajal oli Erastvere küla suur ja arenenud põllumajanduse ning aktiivse ühiskondliku tegevusega, kust tulid esimesed seaduseloojad (August Arras, Konrad Arras ja Paul Leis) Asutavas Kogus, Riigikogu I, II, III koosseisus. „Siit võis tuleneda ka poliitiline viha selle eduka küla vastu ja neid „karistati“ küla hävitamise ja sellelt ajaloolise nime äravõtmisega ning selle asendamisega pilkenimega Soodoma,” märkis ta.
Erastvere vald moodustati mõisavallana 1819. aasta talurahvaseaduse järgi, hilisemate seadustega muudeti see talurahva omavalitsusorganiks. Erastvere vald oli üks nendest vähestest valdadest, mille piire 1938. aasta haldusreformiga ei muudetud, vaid toodi 1939. aastal vallakeskus Kanepisse ja muudeti Kanepi vallaks.
Kanepi vallavolikogu otsustas algatada Kanepi valla asustusjaotuse lahkmejoonte muutmise ajaloolise Erastvere küla nime taastamiseks Soodoma küla territooriumil. Asustusjaotuse muutmise tulemusena liidetakse Erastvere küla ja Soodoma küla, mille tulemusena moodustub uute asustusüksuse piiridega Erastvere küla.

Ka Räpina vald taastas ajaloolise külanime
2017. aastal kohe pärast haldusreformi otsustas Räpina vald ennistada valla põhjaotsas endise Pedaspää küla, mille nõukogude ametnikud olid liitnud Meerapaluga.
Esmamainitud nimega Pedaspe küla kuulus 1582. aastal nii Tähtvere kui ka Vana-Kastre mõisa kalurikülade koosseisu. Küla nime kirjutati erinevatel aastakümnetel ja -sadadel erinevalt: 1705. aastal Pädespä, 1756. aastal aga Padaspa, 1796 ja 1805. aastal on küla nimi kantud kaardile kui Peddaspä. 1940. aasta skeemilise kaardi järgi jääb ajalooline Peipsi kaluriküla Tartumaa Võnnu kihelkonda Ahja mõisa maadele.
Eesti kohanimede raamatus (2016) Marje Joalaidi artiklis on nimetatud, et küla nimi on tuletatud tõenäoliselt suurest pedajametsast, mis olevat varem praeguse soo peal kasvanud.
Käesoleval ajal on maareformi käigus moodustatud endise Pedaspää küla piirides 37 kinnistut, sealhulgas Pedaspää kalmistu ja Kastre metskond 64.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/10/2019 08:39:43