Aasta küla väljakuulutamine. Foto: Mari-Anne Leht

Eesti külade XIII maapäeva esimese päeva õhtul Räpinas kuulutati aasta külaks Lüübnitsa Võru maakonnas Setomaal. 26. juulil toimunud külade kokkutulemise esimene päev lõppes maakondade maitsete degusteerimisega.

President Kersti Kaljulaid ütles maapäevalistele, et meie külainimesed saavad enda ümber teha sellist Eestit, nagu nad soovivad. Ta rõhutas koostegemise olulisust maal, sest sädeinimesi on meil kõigest kümme protsenti.
Eesti on Euroopa Liidu rahaga arendanud elu külades, kuid sellega seonduvalt on külainimestel mure, mis saab projekti lõppedes. „Kuigi raha tuleb Euroopa Liidust, saame ise reegleid muuta, sest oleme need ise kehtestanud,” märkis Kaljulaid.
President ütles, et need Eesti elanikud, kes saavad ümber oma elumaja teha tiiru nii, et ükski võõras silm ei näe, on ülirikkad, sest Euroopas on sellist rikkust vähe.
Riigikogu esimees Henn Põlluaasa sõnul käis kaheksaliikmeline hindamiskomisjon viie päeva jooksul 15 külas, mille iga maakond oli oma parimaks valinud. „Neis kõigis elavad tublid, teotahtelised inimesed, kes tegutsevad oma kodu ja ümbruse paremaks muutmise nimel, ning neid võib maa soolaks nimetada,” tunnustas külade hindamiskomisjoni esimees Põlluaas. Ta lisas, et 15 küla on suurepärased ja nad kõik on võitjad.
Igale osalenud külale jäi mälestuseks Ave Nahkuri pisike pilt, loodusfoto ja suislepa õunapuu.

Lüübnitsa valiti aasta külaks

Idapiiril paiknev Lüübnitsa küla asus enne haldusterritoriaalset reformi Mikitamäe, nüüd Setomaa vallas.
„Me tegutsesime ka varem, kuid Urmase tuleku järel (Urmas Sarja – toim) hakkas elu külas nii-öelda elama, sest ta oskas meid liita, oskab oma seisukohti põhjendada ega ole emotsionaalne,” rääkis Nadežda Latkina, elupõline lüübnitsalane. Ta lisas, et külla tuleku järel valiti töökas Sarja peagi külavanemaks.
Latkina tunnistas, et nii temal kui ka teistel, kes maapäevale kohale tulid, on tiitli üle ülihea meel. „Kõigile meile tuli tiitel üllatusena, sest olime varem omavahel rääkinud, et meie küll seda ei saa,” lausus ta.
Pensionil õpetaja Latkina sõnul tähendab aasta külaks nimetamine seda, et nad peavad oma plaanid üle vaatama. „Ootame Lüübnitsasse külalisi heade soovide ja nõuannetega, mida saab veel meil paremaks teha,” lausus ta.
Hindamiskomisjoni liige, maaeluvõrgustiku spetsialist Ave Bremse ütles, et Lüübnitsa paistis silma sellega, et lühikese ajaga hakkasid külaelanikud koos küla ilmet muutma. „Oluline on ka erinevate rahvuste ühine tegutsemine küla heaks,” lisas ta.
Bremse tunnustas ka külavanema suurt tööd: „Urmas Sarja on tööd tehes pidanud silmas seda, et kõik tegutseksid, ja sedagi, et ta üksi ei juhiks.” Ta märkis, et Lüübnitsa küla elanikud on oma kaubamärgi koos välja töötanud ning et külas oli tunda, et kõik tegutsevad ühtse kogukonnana oma küla parema tuleviku nimel.
Riigikogu esimees kinkis aasta külale Toompea tornis lehvinud, nummerdatud riigilipu.

Eesti külades valmivad maitsvad hõrgutised

Maapäeva ühe tavana lõpeb esimene päev maakondade esinduste poolt kaasa võetud hõrgutiste degusteerimisega. Nii ka seekord.
Monika Rogenbaum Valgamaa Kodukandi ühendusest ütles, et degusteerimine jäi küll veidi hilja peale, kuid kõik pakutu oli väga maitsev ning külade esinduste seekordsed lauad olid varasemast mitmekesisemad.
„Proovisin erinevaid hõrgutisi, millest jäid meelde meretagused maitsed, nagu saarlaste laual pakutud eri viisil valmistatud angerjas ja muhulaste liha, jookidest leedri- ja nurmenukuvein ning meie maakonnas tehtud astelpajujook,” meenutas ta.
Kuna Võrumaal ei ole mõnda aega toimivat Kodukandi ühendust, kuid teisalt on piirkond maikuust toidupiirkond, organiseeris võrumaalaste maitsete laua kohalik taluliit. Laual oli tooteid tosinast talust, Lüübnitsa külast ja Urvastest ning maitsta sai kolme sorti sõira, mulgiputru, sibulapirukaid, kama, vaarikakooki, värskeid hapukurke, mitmesuguseid võideid ja muud head-paremat.
„Kiiremini lõppes maitsestamata jogurt, millele lisasime lusikatäie vaarikamoosi,” ütles maitsete laua organiseerinud Marika Parv Matsi külast Varstu kandist. „Mulle maitses nii suitsutatud kui ka marineeritud angerjas pärnumaalaste laualt,” lisas ta.
XIII maapäeval oli 300 osaleja ringis. Järgmine maapäev toimub kahe aasta pärast Harjumaal.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/08/2019 08:32:50