Jakob Hurda sünnitalu asub Himmaste külas. Foto: Ülle Sillamäe

Põlva külje alt Himmastest pärit suurmehe Jakob Hurda 180. sünniaastapäeva puhul annab Hurda-nimeline Põlva rahvahariduse selts 27. juulil kätte rahvuskultuuripreemiad ja korraldab rahvustoitude festivali.
Suurmehe sünniaastapäeva tähistatakse Himmaste külakeskuses aktusega, kus antakse kätte iga-aastased rahvuskultuuri preemiad. Tänavu tunnustatakse Janika Orast ja Meelis Kihulast. Viimane avab seal ka oma puutöönäituse.
Hurda sünnitalus Lepal aga peetakse teine rahvustoitude festival. Sirje Vill selgitas, et Hurdale maitses väga kodus küpsetatud rukkileib, mis oli folkloorikuninga peatoidus, ja ta sõi hea meelega ka karaskit külma piima ja meega. Pitsikest head koduveini nimetas ta aga haigestumise korral suisa möödapääsmatuks.
Seltsi juhatuse liige Tiia Viilu ütles, et rahvustoitude festivalil võisteldakse neljas kategoorias: koduleib, karask, sõir ja koduvein. Viis aastat tagasi võisteldi ka plaadikoogi kategoorias, kuid plaadikoogi kohta puudub igasugune teave ja pole üldse kindel, kas 1839. aastal plaadikooki üldse tehti.
Enamik võistlejaid on Kagu-Eestist, Võru-, Põlva- ja ka Valgamaalt, aga tullakse kaugemaltki, näiteks Soomest. Festivali patroon Ester Tuiksoo osaleb ka žürii töös. Osalejaid on veidi üle kahekümne.
„Kõige rohkem on üllatuslikult koduleiva küpsetajaid. Esimesel festivalil oli kõige rohkem koduveini pakkujaid, sel aastal helistavad leiva valmistajad kõige rohkem. Järelikult mingisugune kõmu on liikvel,“ rõõmustas Sirje Vill. „Põlva vald aitab auhindade ja tänukirjadega. Sponsorite pink on päris pikk.“
„Esimesel festivalil kasutasime Veinivilla abi koduveinide hindamisel, nüüd proovime ise hakkama saada. Ja toidužürii esimees tuleb hoopis Saaremaalt,“ tõdes Sirje Vill.
Jakob Hurda nimelise Rahvahariduse Seltsi sisuline töö on Hurda elu ja töö uurimine, selle jäädvustamine ja põlistamine. Kodu-uurijad teevad väga tänuväärset tööd. Tiia Viilu on kaasanud koolinoored uurimistegevusse ja kuulutanud välja nende koduloouurimistööde konkursi „Põlva kihelkonna kultuurikandja“. Uurimisteemad on välja pakkunud ajaloolane Milvi Hirvlaane ja tööd tuleb esitada oktoobrikuuks. Tiia Viilu sõnutsi on nii mõnigi koolinoor uurima ja materjali koguma hakanud.
Laupäeval toimuva festivali ajal mängib lõõtsa Marje Mäekalle Põltsamaalt.
„Meil tuleb saatusele tänulik olla, et Himmastes on sündinud 180 aastat tagasi selline suurkuju,“ ütles Jakob Hurda nimelise Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimees Sirje Vill. „Et rahvahariduse selts on Jakob Hurda nimeline, siis seame tema tehtu ja temaga seotu esikohale.“
Hurta peetakse üheks rahvusliku liikumise juhiks. Seltsi juht tutvustas ajaloolisi tõiku: „Hurta võime pidada õpetatud keelemeeste seas kolmandaks Veske ja Hermanni järel, ta kaitses keeleteaduses doktori väitekirja Helsingis, Veske ja Hermann Leipzigis.
„Hurt lähtus piibli neljandast käsust: Sina pead oma vanemate kombeid ja tavasid au sees pidama terve elu, nende keelt austama ja sellest lugu pidama,“ on üks mõttekilluke Hurdast, mille Sirje Vill on kõrva taha pannud.
Hurda teeneks võib lugeda ka eesti keele reformimist. Kui varem kirjutati eesti keel peenendus- ja kõvendusmärkidega, siis Hurda põhimõtte järgi pidid kirjapilt ja hääldus olema ühesugused. Hurt tegi omalt poolt sellised viited, et eesti keel sai sisuliselt selline, nagu me tänapäeval räägime, ehkki hilisemad keeleteadlased on seda vorminud üht- ja teistpidi, peamiselt sõnavara osas.
Ja loomulikult on kõige suurem väärtus tema rahvaluulekogu. Sellega on Hurt maailmas tuntud ja tunnustatud.
Kui Hurt elaks tänases päevas, kas ta oleks rahul kõige sellega, mis meil siin toimub?
„Ma arvan, et edumeelne, nagu ta omas ajas oli, mõistaks ta paljusid asju, mis talle ei meeldiks. Aga ta kindlasti püüaks mõista ja tõenäoliselt ka mõistaks. Ma arvan, et väga paljuga oleks ta muidugi rahul. Poliitikast oskas Hurt omal ajal kõrvale hoida, seega ka meie selts on apoliitiline,“ vastab Sirje Vill naerdes.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 25/07/2019 08:50:05