Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Võõpsus pakuti kala ja kuulati-vaadati esinejaid

Kalakokk Tauno Laasik lõpetab lutsu puhastamist. Foto: Mari-Anne Leht

Võõpsu kalameeste päeval laupäeval kaubeldi suitsukalade ja muuga, maitsti kalasuppi ning jagati kalatoitude valmistamise nippe.

Kohe haaras pilku, kuidas Peipsimaa kogukonnaköögi juhatajast kalakokk Tauno Laasik lutsu puhastas ja juurde selgitusi jagas.
Esmalt võttis kokk lutsu soola seest, pesi selle maha ja tõmbas siis kalal naha ära. „Kui naha külge veidi liha jääb, pole midagi, sest nahast ja peast keedan puljongi,” selgitas Laasik. Ta lisas, et lutsu peast väärtuslikum on maks, millest saab pasteeti teha.
„Pea puhastamisel tuleb sapp ettevaatlikult ära võtta, et sellest midagi ei jääks maksa külge, sest siis ei saa pasteet hea,” nimetas ta ühe olulise tarkuse.
Kui soovijad mõne aja pärast suppi ja pasteeti maitsesid, oli kuulda vaid kiidusõnu.
Platsi teises servas pakkus Võõpsu kalameeste ühing kalapuljongit ja sibulapirukat. Neidki maitsti usinalt.
„Uhhaa on Peipsist püütud haugist ja latikast,” ütles kokk Eda.
Laadaplatsil oli üle poolesaja müüja, kellest ürituse ühe korraldaja Leo Küti sõnul kauples kalatoodetega viiendik. „Nad on kõik Peipsi äärest, täpsemalt Põlva- ja Tartumaalt,” lisas ta.
Kuna ilm oli ülipalav, pakuti müügiks vaid suitsutatud kala, ülekaalus olid rääbis ja latikas. Suitsuangerjat oli ka, kuid ostjaid leti taga nappis ilmselt 33eurose kilohinna tõttu. Rääbise kilohind kõikus 12 ja 15 euro vahel, latika oma jäi alla 10 euro.
Räpinas 23 aastat tegutsenud tulundusühistu Salo-Kala pakkus suitsutatud rääbist ja latikat. „Rääbist ostetakse enam,” ütles müüja rollis olnud kalur Meelis Erikson. Ta lisas, et rääbist võib julgelt koos luu ja nahaga süüa.
Salo-Kala kalurid püüavad Lämmijärvest latikat, ahvenat, haugi, koha ja särge, mida müüvad hulgi.
„Kuna kalameeste päev on oma valla üritus, soovisime sellel osaleda, muidu käime laatadel harva,” märkis Joosep Hollas, firma rajanud Andres Hollase poeg.
Noored alustasid juba varakult võistu õngitsemist Võhandu jõe silla all, kõige paremini läks Sander Liiskel. „Võistlesin kolmandat aastat, kuid tänavu nii hästi ei läinud, sest üks õng purunes,” tunnistas Ragnar Raamik Usinitsa külast.
Trumsi sõnul oli tänavu võistlejaid mullusest vähem. „Tuleval aastal korraldame noortele õngitsejatele kalapüügi õppe,” lubas ta.
Varem on võisteldud ka kalameeste saapa viskamises. „Plaanime selle tava samuti taaselustada,” sõnas Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi.
Kalameeste päeval löödi ka tantsu ja lauldi. Esines rahvamuusikaansambel Lakštingele Leedust. Esinejaid oli ka Ida-Virumaalt, nii noorte kui ka keskealiste kollektiiv. Viimaseid esindas tantsurühm Reverans, mille liikmed esitasid vene seltskonnatantse.
„Tulime siia hea meelega ja meid on hästi vastu võetud,” ütles Maret Käiss, Kohtla-Järve kultuurikeskuse rahvakultuurijuht.
Keegi ei osanud täpselt öelda, kui mitmes kalameeste päev toimunu oli. „Kalameeste päeva peeti Võõpsus juba nõukogude ajal,” teadis Kütt.
Räpina vallavanem Enel Liin ütles, et viimased kaheksa aastat on kalameeste päev igal aastal olnud. Tema sõnul on päeva üks eesmärke tutvustada Võõpsut kui ajaloolist kalapüügipiirkonda.
„Näen siin palju Võõpsu ja Räpina valla inimesi, samuti võõraid, ning olen kuulnud läti, vene ja soome keelt,” rõõmustas valla juht, kelle sõnul on valla suured üritused ka selleks, et võõrad uudistajad näeksid ja teaksid, millega piirkonnas tegeletakse.
Võõpsu oli ammusel ajal ju Pihkva ja Tartu vahet sõitvate laevade peatuskoht ning Räpina mõisnik von Sievers lasi siia 19. sajandil kõrtsigi ehitada.
„Oleme sadama ja rannaala pidevalt korrastanud, et turistid ja harrastuskalurid saaksid kenasti Lämmijärvele,” ütles vallavanem.

Räpina valla elanik Vaike Raag lausus, et niipalju kui tema mäletab, on ta kalameeste päeval alati käinud. „Ostsime suitsurääbist ja ühe potilille,” ütles ta ja lisas, et tänavu oli laat mullusest suurem.

Marge Trumsi sõnul külastas kalameeste päeva rohkem kui tuhat huvilist.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/07/2018 09:22:16

Lisa kommentaar