Oli sume suveõhtu ja kell hakkas saama pool kaheksa, kui kirjutasin oma sõbrannale, et küsida, kas ta tahab õhtul minuga ringi sõita ning mängu „Eesti 100 aaret“ mängida. Muinsuskaitseamet avas mängu 21. juunil ning mängida saab 2019. aasta sügiseni.
Pool tundi hiljem võtsin sõbranna kodust peale ning enne sõitma asumist otsisime mobiilirakenduste poest mängu äppi, kuid tulutult. Läksime telefonis tavalise internetibrauseriga kodulehele ning tegime seal end kasutajaks. Kasutajaks registreerumine oli imelihtne: tuli valida kasutajanimi ja parool, sisse logida ning saigi avastama hakata.
Mängu miinuseks oli aga see, et koduleht näitas asukoha järgi küll kaks kuni neli lähimat avastamist vajavat aaret, kuid kirjas ei olnud kilomeetrite arvu. Kiire kaardikasutus näitas, et Veetka talu ja Tamme-Lauri tamm jäid peaaegu sama kaugele. Kuna hiljuti sai Karulas käidud, otsustasime Eesti vanima puu kasuks.

Alustasime oma teekonda Antslast tamme juurde. Teel sinna peatusime ajakirja National Geographic kollase akna juures, et nautida vaadet Urvaste ürgorule ning kirikule. Sõit sihtkohta kestis koos peatusega umbes kakskümmend viis minutit.
Olles kohal, ei osanud me esialgu mängu kuidagi alustada. Naerime, et ei tea, kas peab üldse autost välja astuma või saab niisama linnukese kirja. Tuli välja, et ikkagi peab, ja jalutasime parklast Tamme-Lauri tamme juurde. Ees oli esimene ülesanne: teha tammest ilus pilt. Siinkohal vedas nutitelefon mind alt. Minu asukohateenus ei tuvastanud õiget asukohta ja koduleht mind mängima ei lubanud. Sõbrannal läks paremini. Tema sai pildi tehtud. Otsustasime, et jätkame mängu ühte telefoni kasutades. Kui pilt sai tehtud, ütles koduleht, et punkt on läbitud.

Meil tekkis küsimus, kas ongi kõik ja kas järgmises punktis peab samuti ainult pilti tegema. Tuju jätkata puudus, kuid et õhtu oli ilus, andsime mängule veel ühe võimaluse.
Järgmiseks sihtkohaks sai Sangaste loss. Sõit lossi kestis ligikaudu kakskümmend minutit ja selle aja sees oli hea sõbrannaga juttu rääkida. Polegi ammu korralikult koos olnud ja tee möödus üksteist vahepeal toimunuga kurssi viies. Just selleks, et koos lähedastega Eestimaa huvitavaid kohti avastada, see mäng loodud ongi.
Sangaste loss on alati ilus, kuid tänu ilusale ilmale oli lossi ümbruses jalutada eriti vahva. Ka mäng muutus nüüd põnevamaks. Sangaste lossi aardepunkt koosneb mitmest küsimusest, mis avanevad järgemööda. Valesti vastamine ei muuda aardepunkti läbimist võimatuks, vaid punktid jäävad saamata.

Selle aardepunkti küsimused oli huvitavad ja nuputama pidi hoolega, sest näiteks küsimusele, kes on väidetavalt istutanud Sangaste lossi taha suure tamme, vastust me ei teadnud ja pakkusime lihtsalt niisama. Meie pakutud variant oli vale, kuid mäng ütles ära ka õige vastuse. Käisime järjest kõik punktid lossi ümbruses läbi. Õnneks lossis endas ühtegi punkti ei asetse, seega saab punkti läbida ka siis, kui kellaaeg on hiline ja loss suletud.
Otsustasime, et rohkem seekord avastama ei lähe ja jätame järgmised 98 aaret mõneks teiseks korraks. Arutasime, et seda mängu on hea mängida Eestis ringi reisides, kuid niisama spetsiaalselt punktide pärast ringi sõita on rahakotile ja ajakasutusele suur väljaminek, sest ühest punktist teise sõit võtab väga palju aega.

Lõuna-Eestis on veel palju teisi avastamist vajavaid kohti. Võrumaal on mängus seitse aaret: Kreutzwaldi memoriaalmuuseum, Rõuge Ööbikuorg, Rõuge Suurjärv, Suur Munamägi, Tamme-Lauri tamm, Vastseliina piiskopilinnus ja Veetka talu. Põlvamaal saab avastada Hinni talu, Meenikunno raba, Saatse õigeusu kirikut ja kalmistut, Taevaskoda ja Võhandu jõe ürgorgu. Valgamaal on mängus vaja läbida Barclay de Tolly mausoleum, kaksiklinn Valga-Valka, Sangaste loss, Taagepera loss, Tikste ürgorg, Valga muuseum-seltsimaja ning Vanamõisa järv.

Kui tekkis huvi samuti mängu mängida ja Eestimaa aardeid avastada, siis rohkem infot mängu kohta leiab „Eesti 100 aarde“ kodulehelt.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 05/07/2018 16:27:01