Külamaja perenaise Küllike Lilienbergi sõnul oli nende soov avada endine valitsejamaja kogukonnale ning muuta see uuesti külasüdameks. Foto: Elin-Saskia Silm

Kulgedes kevadele ebaharilikult lämbel laupäeva õhtul Otepää küngaste vahel, tundub, nagu oleks aeg seisma jäänud. Teedel liiguvad vaid üksikud autod ning ainsad nähtavad elusolendid on küngastel rohtu sööv lambakari. Kõik see muutub, kui jõuda Vidrike mõisa kunagise valitsejamaja juurde, kus uksed on avanud Itaalia restoran.

Vidrike järve kaldal asuva Vidrike külamaja esine parkla on laupäeva õhtul autosid täis ning majas tegutsevas Itaalia restoranis oli raske istekohta leida. Ja kuigi maja perenaisel Küllike Lilienbergil oli samuti käed tööd täis, leidis ta korraks aega, et külamaja plaanidest rääkida.

Külamaja avas oma uksed mullu augustis, mis tähendab, et tänavune hooaeg on ettevõtjapaarile Küllike Lilienbergile ja Urmas Hiiele esimene. “Meil oli plaanis avada uksed juba mullu kevadel, kuid maja remont osutus plaanitust mahukamaks, mistõttu läks avamisega aega,” meenutas Küllike Lilienberg. Kuid mullu augustis maja pasunahelide saatel siiski avati.

Kuidas aga kõik alguse sai? Põlised tallinlased Küllike Lilienberg ja Urmas Hiie ostsid paar aastat tagasi endale Vidrike külla talukoha, kuhu nad plaanivad tulla ka pensionipõlve veetma. Vidrikel olles sõitsid nad päevast päeva mööda Vidrike mõisa kunagisest valitsejahoonest, mis oli üsnagi armetus seisus – lagunenud ja vammi täis. Kuid ajalooga hoone maalilise Vidrike järve kaldal ei andnud asu ja nii nad ostsidki selle möödunud aasta alguses ära.

Kuid endine valitsejamaja polnud lihtsalt maja, vaid on mänginud Vidrike küla ajaloos ka tähtsat rolli: sealt on jagatud korraldusi mõisa tööväele, hiljem on seal olnud kauplus, post ja ka korterid. Teisisõnu – külasüda. Seetõttu otsustasid uued omanikud tuua maja tagasi kogukonna käsutusse ning kutsusid mullu märtsis kokku külarahva, et kuulda, millest külas puudus oleks.

Kõlama jäi mõte, et söögi- ja kooskäimiskoht, ning nii ka sündis. Külamaja ristiemaks oli aga Küllikese kaheaastane naabritüdruk, kes nimetas maja külamajaks. Kuna see oli Küllikese meelest väga tabav, siis kannabki maja just nimelt sellist nime.

Mullu augustis toimus külamaja pidulik avamine ja nüüd võibki Otepää maaliliste küngaste vahelt leida väikese Itaalia. “Oleme suured reisijaid ning eriti meeldib meile Itaalia, kus on komme, et pered lähevad nädalavahetusel välja sööma, ja sellest tuligi mõte teha samasugune restoran,” rääkis Küllike Lilienberg.

Kuigi restoranis on Itaalia köök, tuleb toore paljuski ümbruskonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt, näiteks tiramisu tarvis vaarikaid saadakse läheduses asuvast vaarikatalust. Ettevõtjad plaanivad restoranis tulevikus avada müügileti, kus pakutaks ümbruskonna ettevõtjate toodangut.

Reklaamita restoran

Restorani Iseenesest pole Vidrike külamaja just raske leida. Otepää-Sangaste maanteelt tuleb Vidrikese peale keerata ja pärast mõne kilomeetri läbimist oletegi kohal. Kuid mingit teeviita suurelt teelt sinna ei suuna. Küllikese sõnul on see taotluslik.

“Algul oli meil plaanis teha reklaamtahvlid ja puha, kuid siis mõtlesime, et las koht töötab ennast enne korralikult sisse. Kuid praegu on nii, et ka ilma reklaamita on piisavalt palju rahvast ja mõned kliendid on lausa palunud, et me ennast ei reklaamiks,” naeris ta.

Kuid külamaja pole mitte ainult restoran, vaid on muutumas samasuguseks küla keskpunktiks, nagu oli aastaid tagasi. Külarahvas on pidanud seal jõulupidu, volbrit kui ka sünnipäevi ning oma hinnangu on andnud külaelanikud Küllike ja Urmasele ettevõtmisele sel moel, et kui möödunud aastal korraldasid omanikud talgupäeva, mis kehva ilma tõttu venis kolmele päevale, siis võttis sellest osa ligi 70 inimest. Vidrike külas elab 90 inimest.

“Kui Tallinnas räägitakse pidevalt, kuidas külad tühjaks jooksevad, siis Vidrike on väga elujõuline küla, kuhu viimastel aastatel on tulnud palju uusasukaid, mistõttu külas on ka omajagu lapsi,” rääkis Küllike.

Praegu käivad omanikud Tallinnas tööl ning restoran on avatud ainult nädalavahetusel. Küllike ei teinud saladust, et selline elukorraldus on veidi kurnav. Kuid ettevõtjatena on nad oma aja peremehed, mistõttu ta lootis, et suviti jõuavad nad Vidrikele juba neljapäeval ning restoran on avatud reedest pühapäevani.

Samuti on restoran palganud juurde neli täiskohaga töötajat ehk ettevõtlik abielupaar lõi külla ka töökohad.

Kuid miks avada maja kogukonnale, mitte aga piirduda pelgalt restorani pidamisega? “Tuleme siia pensionipõlve veetma ja tahame, et meil oleks koht, kus meil on ees palju tuttavaid ja sõpru,” ütles külamaja perenaine.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 31/05/2018 09:09:52