Krõlli rühma lapsed mullu õunaaias õunu korjamas. Foto: erakogu

Kui muinasjutus Okasroosikesest jääb kuningatütar saja-aastasesse unne, siis sügisel 55 aasta juubelit tähistava Võru vanima lasteaia Okasroosike printsessidel ja printsidel ei ole aega uneleda, sest kaheksandat kuud käiv projektõpe on haaranud nad näiteks kurke hapendama ja rahvuskala räime tundma õppima.

Lasteaiaõpetajad ehk lossipreilid Maret Melts ja Raili Talomees ütlesid, et lapsest lähtuv projektõpe on nende ja laste vaheline mänguline tegevus, milles lähtutakse laste huvist, elulistest tegevustest ja sellest, et õpetajad toetavad lapsi nende tegemistes, mitte ei tee midagi nende eest ära.
Muidugi arvestatakse õppes laste iga. Õpetaja Raili juhendab sõimerühma, kus on kahe-kolmeaastased lapsed, kellele õpetatakse lihtsamaid asju.
Ühe projektiga tutvustati rühmale toidutegemist. „Lugesime hommikul rühmaga luuletust toidutegemisest, siis küsisime, kes meile süüa teeb, ning lapsed nimetasid kohe meie kokapiigasid Lydiat ja Ženjat,” kõneles Raili.
Kokad tutvustasid lastele söögitegemise algtõdesid, köögis olevaid pliite, külmikuid ja teisi vajalikke asju.
Erinevate paberite tundmaõppimine aga algas riiulile n-ö unustatud vanast raamatust, millest üks laps soovis lehti välja rebida ja teised hakkasid tegevust uudistama.
„Rääkisin lastele, et kui te lehed välja rebite, hakkab raamatul väga kurb ja meie ei saa raamatut enam lugeda ega pilte vaadata,” meenutas õpetaja Raili.
Siis said lapsed enda kätte erinevate paberite, nagu jõu-, klantsajakirjade ja teiste tükke, et nad saaksid aimu materjali liikidest ja tunnetaksid oma sõrmede vahel paberite erinevust.

Kalasalatist õunamoosini

Suuremad lapsed on juba ise teinud salatit ja õunamoosi, hapendanud kurke ning proovinud ka müüjarolli. Õpetaja Maret juhendab rühma, milles on kolme- kuni seitsmeaastased lapsed.
Aasta alguse ühe projektiga õpiti meie rahvuskala räime tundma. „Jalutasime kalapoodi, kus lapsed pidid nende käes olevate piltide järgi leidma õige kala ehk värske ja suitsuräime,” meenutas õpetaja Maret õppe esimest osa, mis lõppes kalade ostmisega.
Järgmisel päeval lõigati värsked räimed lahti, et teada saada, mis neis on. Kui värskete kalade sisemus põhjalikult uuritud, läks neist allesjäänu prügikasti, kuid suitsuräimedega oli toidutegemise õpe.
Kuna lähenemas oli naistepäev, said poisid tüdrukuid üllatada. Nad puhastasid suitsuräimed, lisasid kalatükikesed salatisse ja palusid siis oma rühma tüdrukud naistepäeval suitsuräimesalatit maitsma.
„Selle projekti raames käisime ka Tamulal jääaugust kalapüüdmist vaatamas ning üks harrastuspüüdja näitas meile hobikaluri varustust ja jäässe puuritud auku,” lisas õpetaja Maret.
Sügisel käis sama rühm nii turul kurke ostmas kui ka ühe õpetaja õunaaias õunu korjamas.
Turult ostetud kurgid hapendati, üks osa õuntest pandi kuivama, teisest keedeti õunamoos. Lapsed valmistasid paberist kotikesed, kuhu kaalumise järel panid kuivatatud õunad, keedetud moos pandi purkidesse.
Mihklipäeval toimus lasteaia õues mihklilaat, kus lapsed pakkusid omatehtud tooteid, saades nii aimu ka müüjarollist ja teenides veidi raha.
„Oluline on, et lapsed juba varakult mõistaksid, et millegi saamiseks tuleb alati ise midagi teha,” lausus õpetaja Maret.

Õpetatakse eluks vajalikke teadmisi ja oskusi

Laste huvist ajendatud õpetamine võimaldab õpetajatel igat teemat põhjalikumalt selgitada ja neil kõigil on teemaga tegelemiseks piisavalt aega. Éluliste tegemiste ja sündmuste läbimängimise kaudu õpetamine on tõhus.
Okasroosikese direktor ehk lossiülem Tiia Must märkis, et teemast tõsiselt huvitatud lastele meenub mingi aja möödudes varem kuuldust, kogetust ja läbitehtust ikka midagi. „Lapsed on aktiivsed tegutsejad-õppijad ja neile jääb õpitu paremini meelde,” sõnas direktor.
Aiarühma Krõll poisid Ats Marten, Chris ja Samuel kinnitasid, et tundsid kalapoes pildi järgi räime ära. Neile meenus, et lasteaias uurisid nad lahtilõigatud kala luubiga ja ühe sees oli koguni kalamari.
Tiia Musta sõnul suurenes uue õppeviisiga küll õpetajate töömaht, sest nad peavad pidevalt ennast täiendama ja märkama, mis lapsi huvitab, ning looma õpetamiseks sobivaima keskkonna.
„Lapsed on palju rahulikumaks muutunud ja tegelevad asjadega pikemalt, sest neile räägitakse ja näidatakse just neid huvitavaid asju,” ütles Tiia Must.
Direktori sõnul on Eestis lasteaedu, kus lapsi just niimoodi õpetatakse. Üks selline on Terake Tartus, kuhu Okasroosikese õpetajad on õppekäike teinud.
Tulenevalt lasteaia nimest võib majas mõnikord ka lossivaim uudistega ringi kõndida ning lossiülem kuninga korraldusi ette lugeda.
„Soovime veel, et meil käivad 98 väikest printsessi ja printsi usuksid rohkem muinasjutte,” sõnas lossiülem.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/04/2018 09:46:24