Annemarii Bendi. Foto: erakogu

Naiste suusahüpete Eesti meister, just talviste suusahüpete uue rekordi (88 meetrit) omanikuks saanud Võrumaa neiu Annemarii Bendi (17) hüppab tulevikku.

Lõppenud hooaeg oli Annemariile tulemusterohke. Soomes peetud FISi Youth Cupil võitis ta kaks pronksmedalit, juunioride MMil Šveitsis saavutas 13. koha ja Norras toimunud FISi Cupil võitis oma vanuserühmas teise koha.
Eesti suusahüppe meistrivõistlustel märtsis saavutas Annemarii juunioride seas esikoha nii hüpetes kui ka suusatamises. Eesti meistrivõistluste juures on Annemarii sõnul kõige parem see, et nüüd on tema Eesti naiste talviste suusahüpete rekordi omanik tulemusega 88 meetrit. Rekordi saavutamine tekitas Annemariis väga häid tundeid ja ta enda sõnul ei oodanud, et nii kaugele hüppab. Varem on Annemariil taskus kolm aastat tagasi saavutatud naiste suviste suusahüpete rekord 83 meetrit.

Tulemused on trenni teene
Osula põhikooli lõpetamisel oli Annemariil vaid üks siht: saada Audentese spordikooli sisse. Olles sügisest Otepää Audentese spordigümnaasiumi 10. klassi õpilane, ütleb Annemarii, et tulemused on just selle pärast paremad, et on olnud võimalus teha rohkem trenni.
Koolitunnid on jaotatud nii, et saaks piisavalt palju sporti teha. Esmaspäeva, teisipäeva ja neljapäeva hommikul on kolm tundi, pärast seda on treening, siis jälle kolm koolitundi ning õhtul uuesti trenn. Kolmapäeval ja reedel on tunnid järjest ja õhtul aeg pika trenni jaoks.
Sügisel ja kevadel nad sõidavad rulluiskudega ja käivad jooksmas. Lumeperioodil saab suusatada. Ruumis tuleb harjutada hüppetehnikat ja teha jõutrenni.
Samuti tuleb kool õppimise koha pealt väga palju vastu. Treeninglaagritesse saavad õpilased koolitöid kaasa võtta ja pärast laagrit on aega töid järele teha. Tahes-tahtmata peab laagri järel uuesti trenni tegema ja koolis tulevad samuti uued tööd peale.
Annemarii oli kaheksa-aastane, kui temast aasta noorem sõbranna ja praegune treeningukaaslane Triinu Hausenberg (15) ta endaga suusahüppetrenni kaasa kutsus. Annemarii meenutab, et trenni alguses tutvus ta natukene suuskadega ning trenni lõpus viidi teda juba väikese hüppemäe nõlvale.
Kahevõistlus koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Kõigepealt hüppad ja siis suusatad. Annemarii sõnul teeb kahevõistluse raskeks see, et mõlemal alal tuleb olla väga hea. Vaid vähesed suudavad olla parimad nii suusatamises kui ka hüppamises. Suusahüpete juures on väga oluline painduvus ja üldine tehnika.

Hea on lennata ja konkurentidest mööda sõita
Suusahüpetes meeldib Annemariile kõige enam lendamise hetked, eriti hea on see veel siis, kui lendad kaugele. Emotsiooni, mis õhus tekib, on Annemariil raske kirjeldada, kuid see on selline vau-reaktsioon. Kui läheb halvasti, tekib Annemariil väike masendustunne, kuid samas annab ebaõnnestumine motivatsiooni juurde. Ta tahab halvemini välja tulnud võistlused ja hüpped kohe treeneriga läbi analüüsida ja teada, mida ta valesti tegi, et järgmine kord paremini teha.
Suusatamises on Annemarii sõnul hea siis, kui võistluse ajal oled esikolmikus ning siis konkurentidest mööda sõidad.
Võistluspäevadel, eriti paar tundi enne võistlust, meeldib Annemariile olla justkui omas mullis. Ta veedab stardieelse aja kõrvaklapid peas ja kuulab endale meeldivat muusikat. Suhtleb ta siis eelkõige oma treeneri Tambet Pikkoriga (37).
Annemarii ei tea täpselt, kumb ala talle raskem on. Ta hindab neid üsna keskmiseks. Kui valida tuleks ikkagi üks ala, ütleb ta: „Ma arvan miskipärast, et hüpped, sest sa pead olema hästi hea painduvusega ja sul peab olema mõnusat närvi, kui on tuuline ilm.” Lisaks on hüppamisel tähtis ka tehniline pool, sest peab täpselt teadma, kus mida teha. Murdmaasuusatamise tehnikat õpitakse aga kogu aeg.

Puhkus ei ole lihtsalt laisklemine
Annemariil on ette tulnud olukordi, kus ta on mõelnud, et jätaks kahevõistluse sinnapaika, sest väga raske on ja niimoodi edasi minna ei saa. Tema sõnul tekib selline mõte just siis, kui mitu treeningut hüppemäel järjest ebaõnnestub. Annemarii ütleb, et ta on nendest olukordadest välja tulnud just tänu sellele, et tema treener annab talle palju motivatsiooni. Ent vastamisega küsimusele, mida teeks ta siis, kui ta sportlane ei oleks, on Annemariil raskusi. Ta ütleb, et ilmselt oleks ta tantsimisega edasi tegelenud.
Peale Eesti meistrivõistlusi on Annemariil nüüd enne uut hooaega nii-öelda puhkuseaeg. Talle tähendab kahe hooaja vaheline aeg seda, et hüppetreeninguid ja mahukaid trenne küll ei ole, kuid jõu- või jooksutrenni teeb ta endiselt, sest midagi tuleb ikka teha. Suuremad treeningud hakkavad pihta mai alguses, siis minnakse rulluisutama ja uuesti hüppama.
Praegu on Annemariil enda sõnul eesmärk veel rohkem treenida, et hüpped läheksid paremaks. Füüsilist tugevust on ka vaja juurde saada. Samuti soovib ta, et uuel hooajal tuleks rohkem poodiumikohti.
Annemarii loodab, et nelja aasta pärast on naiste kahevõistlus olümpiaala ja ta saab seal osaleda. Naiste kahevõistlus on väga noor ala ja Annemarii tahaks, et kunagi hakataks tegema ka sel alal maailmakarikasarju.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 12/04/2018 09:43:16