Heinrich Lukk oma esimesel pikamaavõistlusel 2016. aastal Rootsis, kus ta võistlusel Polardistans, 160 kilomeetrit, saavutas kolmanda koha. Foto: erakogu

Tartumaal Ahunapalus elava Heinrich Luki kirg karmi põhjala ja kelgukoerte vastu on sedavõrd suur, et ta rajas mõni aasta tagasi Ahunapallu kelgukoerte treeningukeskuse, kus praegu elab 28 alaska malamuuti, kes löövad edukalt kaasa põhjamaiste kelgukoerte maailmameistrivõistlustel.

„Põhjamaine loodus on mulle alati magnetiks olnud – nii Skandinaavia maad kui ka päris kauge ja ahvatlevana tunduv Alaska, kelgukoerte kodumaa,” rääkis Heinrich. Tema sõnul pakuvad just põliste kelgukoertena tuntud alaska malamuudid suurepärast võimalust matkata samamoodi kui kunagisel ürgsel ajal ja nautida imelist loodust.

Koertetreeneri sõnul on üks hea malamuut vahva kaaslane aktiivsele inimesele, aga mitu malamuuti annavad juba mitu korda võimsama elamuse. Kelgukoerte treeningukeskuses ongi praegu 28 koera, kes veavad erineva koosseisuga väiksemaid või suuremaid rakendeid nii treeningutel, matkadel kui ka pikamaavõistlustel.

Treening kui pidupäev

Kelgukoerale on treening kui pidupäev ning põlevast soovist rakendisse saada annavad nad valjul häälel teada kohe, kui tajuvad, et midagi hakkab toimuma – kas siis võetakse seinalt rakmepunt või lükatakse varju alt välja kelk.

„Treening on aktiivse kelgukoera eluviisi lahutamatu osa, mis algab kutsikana ja lõpeb siis, kui ramm hakkab raugema. Kelgukoera treenimise võib tinglikult jagada kaheks: mentaalseks ja füüsiliseks. Kutsikaeas on suhtega umbes 9:1 ülekaalus mentaalne treening ning koera kasvades ja arenedes pöördub see vastupidiseks, kus sama suhtega võtab enamiku ajast füüsiline treening,” selgitas Heinrich Lukk.

Sõltuvalt oma isikupärast ja arengust on koer lühematel distantsidel võimeline rakendis võrdväärselt teistega vedama enamasti aastaseks saamisel. Pikamaavõistluseks tuleb aga valmistuda veel vähemalt aasta jagu.

Treeningu iseloom ja kestus sõltuvad eesmärgist, sama on ka kulukusega. Kui treening piirdub harrastustasemega, siis enamasti ei erine see märkimisväärselt kelgukoera tavakuludest. Tipptasemel pikamaavõistluseks valmistumine suurendab aga kulusid juba kümneid kordi.

Ahunapalus treenitavad koerad osalevadki mainekatel pikamaavõistlustel ja teevad seda väga edukalt.

Heinrich Luki sõnul jäi talle kustumatult mällu esimene pikamaavõistlus, mis toimus 2016. aastal Rootsis – Polardistans, 160 kilomeetrit, mis on ühtlasi ka põhjamaiste kelgukoerte MM. „Saavutasime seal suurepärase kolmanda koha, mille aasta hiljem vahetasime teise koha vastu. Samavõrd meeldejääv oli ka esimene pikem võistlus Soomes 2017. aastal – Eastpoint Openi 300 kilomeetrit, kus tulime kuuendale kohale,” rääkis ta.

Kelgukoerakennel on väljakutse

Esmapilgul võib kelgukoerakenneli pidamisest jääda üsnagi romantiline mulje, kus päevast päeva saab kihutada ringi koerarakenditega. Tegelikkusel pole aga niisuguse jacklondonliku unelmaga suurt midagi pistmist.

Vastupidi, koerakasvataja sõnul nõuab ühe jätkusuutliku kelgukoerakenneli majandamine jäägitut pühendumist, ja mis seal salata, ka kindlakäelist finantsjuhtimist.

See seik seletab ka asjaolu, et kuigi kelgukoeratõugusid on lemmikloomaks või näituse eesmärgil Eestis ikka kasvatatud, siis kenneleid, kus neid kasvatakse kelgukoertena, on üsna vähe.

Heitlik talv ei morjenda

Kelgukoerte treeningukeskuse põhiline tegevus on kelgukoeramatkad. Väiksematele rühmadele pakub keskus rakendimatku ning suurematele jalgsimatku koertega. „Rakendimatk võetakse enamasti ette koos kaaslase või perega. Jalgsimatkale tullakse aga suurema pundiga – koolilapsed, asutused ja ettevõtted, sageli ka huvirühmad või mõnda sündmust tähistav seltskond,” rääkis Heinrich Lukk.

Üha enam külastavad treeningukeskust ka need grupid, kellele matk pole sobilik või jõukohane, kuid soov on siiski kelgukoeri näha ja kuulata kelgukoerajuttu. Kuni 1,5tunnine külastus annab põgusa ülevaate kelgukoertest ning vastused kõigile teemakohastele küsimustele.

Kelgukoerte treeningukeskus pakub kõigile huvilistele üsna laia kelgukoertega seotud teenuste valikut, millest sageli pannakse kokku kliendi soovidest lähtuv personaalne pakett.

„Kuna meie tegevus käib aasta ringi, siis pole heitlik talv meie jaoks kriitiline, mis ei tähenda muidugi, et me lund ja kelguga sõitmist nii väga ei ootaks,” lisas keskuse omanik.

Lisateavet Ahunapalu kelgukoerte kohta leiab kodulehelt www.alaskamalamuut.ee ja www.facebook.com/kelgukoeramatkad.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

 

Autor: Sander Silm, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 09:33:06