Avamispäeval oli Uuskasutuskeskus rahvast pilgeni täis, kuid mõni päev hiljem sama hõre kui teisedki samasugused poed. Foto: Mari-Anne Leht

Inimesed eelistavad järjest enam neid taaskasutuspoode, kus kaup on korralik ja asjade vaatamiseks jääb piisavalt ruumi.

Laupäeval avati ka Võrus Uuskasutuskeskuse pood, kus kassa ees oli järjekord ligi kolm tundi sama pikk kui nõukogude ajal toidupoodide lihaleti ees. Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe ütles, et uste juures olnud loendurid näitasid, et esimesel päeval käis poes 1982 ehk ligi 2000 huvilist.
Kõige enam osteti naiste riideid, järgnesid jalanõud ja lauanõud. Ostjatest olid ülekaalus keskealised naised, kuid käis ka palju noori ja perekondi.
„Hinnad tunduvad soodsad, kaup grupeerituna välja pandud ja riided-jalanõud viisakad, eks aeg näita, milliseks pood kujuneb,” sõnas Krista, kes seisis pika järjekorra ära. Maainimesena ei saa ta iga päev linna.
Võrulanna Kaja tuli uut poodi uudistama, kuid ostud lükkas järjekorra tõttu edasi. „Tõin siia täna müüki riideid ja ehteid, mida enam ise ei kasuta,” sõnas ta ja lisas, et talle meeldib heategevusega tegeleda.
Annika Altmäe ütles, et Võru pood on üheteistkümnes. „Soovime annetamise ja ostmise inimestele kodulähedasemaks teha,” nimetas ta poe avamise ühe põhjuse. Kuigi inimesed ei saa neile kauba toomise eest midagi, võtab pood vastu ainult puhast ja kasutuskõlblikku kaupa.
Uuskasutuskeskus meenutab pisikest kaubamaja, kuna siin on raamatud, CDd, nõud, mööbel, riided, jalanõud ja tekstiiligi.

Saagu Valgus oli enne

Uuskasutuskeskus ei ole Võrus esimene pood, kuhu saab kodudes ebavajalikuks osutunud asju aitäh eest müügiks tuua. Neljandat aastat tegutsev Saagu Valguse pood töötab samal põhimõttel, siiagi tuuakse asjad aitäh eest müügiks või lihtsalt võtmiseks õhukese rahakotiga inimestele.
„Inimeste elujärg on erinev ja on väga positiivne, et järjest enam mõeldakse taaskasutusele,” ütles Piret Haljend, Saagu Valguse eestvedaja.
Ta lisas, et Saagu Valguse teine eesmärk on püüda inimeste tarbimisharjumusi muuta nii, et järjest enam ostetaks taaskasutatud asju.
Haljend märkis, et mõni uus riideese näeb paari pesemiskorra järel välja samasugune kui kasutatud pluus või kleit.
„Paraku on noortel soov uusi asju sagedasti osta, sest saavad nii teistele näidata, et neil on raha, mis sellest, et ema võib kodus sellepärast silmad peast nutta,” kõneles Haljend.

Taaskasutuspoes käia on normaalne

Evi elab Räpina vallas, kust sõidab kord nädalas Võrru toitu ostma ja käib ka kasutatud riiete poodides. „Viis aastat tagasi ostsin neist rohkem riideid ja jalanõusid, viimasel ajal ostan enam uusi riideid,” ütles ta.
Ta meenutas, et on varem saanud ja saab aega-ajalt nüüdki neist tuntud firmade korralikke riideid ja hea õnne korral ka jalanõusid. „Mõni aeg tagasi ostsin korralikud nahast saapad suhteliselt odavalt,” lausus naine ja oletas, et sellised saapad võivad jalanõude poes mitu korda kallimad olla.
Korilasena tunneb ta heameelt libedast materjalist õmmeldud metsas käimise komplektist, sest sellel ei saa putukad, ka puugid, ronida.
Evi tunnistas siiski, et korralikke jalanõusid ja mantleid on taaskasutuspoodidest järjest raskem leida.
Aastatega on ta hakanud poode valima ja astub neisse, kus kaup on korralik ja välja pandud nii, et saab vabalt kõike kenasti näha.
Võrulanna Anne ei käi kasutatud riiete poodides juba üle kolme aasta, pärast seda, kui teda hakkas kummitama mõte, et teiste seljas olnud riietega võib ka temale midagi eelmisest kandjast üle tulla. „Kui kannan eduka inimese seljas olnud riideid, mõjutab see mind positiivselt, kuid nigelalt edasi jõudnud ja tervisega kimpus olnu riiete kandmine võib ka mulle halvasti mõjuda,” põhjendas ta.

Korraliku kaubaga poed jäävad ellu

Haljend oletas, et uue taaskasutuspoe tulekuga võib mõni pisike pruugitud asjade erapood kannatada, kuid mitte suured poed.
Ligi 20 aastat kasutatud riiete sissetoomise ja müügiga tegelenud võrumaalanna Helle K (perenimi toimetusele teada) ütles, et linlastel on rohkem aega kaupa valida ja nemad otsivad garderoobi vaheldust ka kasutatud riiete poodidest.
„Maal elavatel inimestel on kiire ja neil ei ole moe tagaajamiseks aega, nemad ostavad riideid ja jalanõusid, mida kohe on vaja, nagu tööriided,” lausus Helle. Ta lisas, et moes olevaid riideid otsivad ja ostavad rohkem ikkagi noored.
Ligi paarikümne aastaga on Eestisse saadetav kaup palju kvaliteetsem, kui oli taasiseseisvumisjärgsetel aastatel. „Algusaastatel oli kauba sees ka räpaseid ja kasutamiskõlbmatuid riideid ja jalanõusid,” meenutas Helle. „Ellu jäävad need taaskasutatud riiete poed, kus on müügil korralik kaup ja see on sama korrektselt välja pandud kui kaubamajadeski.”

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 05/04/2018 08:44:47