Foto: päästeamet

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõuniku Riivo Mölteri sõnul võivad kevadilmadega jääolud kiiresti muutuda, nii et hommikul piisavalt tugevaks hinnatud jääst vajub päeval kalamees läbi. 

Kuigi jalgsi liikumiseks peetakse turvaliseks 10 sentimeetri paksust jääkatet, siis ei pruugi see reegel kevadel enam kehtida. Jääle koguneb sulavesi, mis lisab koormust ning soojenev vesi sulatab jääd alt poolt.

Kevadise hapra jääga on alati seotud riskid. Kui jääle mineku vajadus on tõesti suur, siis peab enne veekogule minemist kaela riputama jäänaasklid ja vile ning veekindlasse kotti pakitud telefoni. 

Väga oluline on hoida silm peal lastel, kes võivad uudishimust jää peale mängima minna. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

„Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi,“ lisas Mölter.

Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.

Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.

Jääle pääsenuna tuleks ennast jääaugust eemale rullida või sellest kaugemale roomata. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 02/04/2018 08:22:54