Esireas: Kaisa Kahre, Riko Mäesaar, Keit Sikk, Triinu Tuvike. Tagareas: Sander Lepla, Artur Vodi, Melany-Regle Langus, Vastseliina päästekomando pealik Aivar Lai ja päästetöötaja Raul Juur. Foto: Malle Elvet

Eelmise nädala kahel päeval võõrustas Tartu esimest korda rahvusvahelist tuletõrjespordivõistlust, 41. Balti matši. Osa võtsid ka Vastseliina noored, kes võistlesid edukalt.

Lisaks kolme Balti riigi esindusele osalesid Tartus Tamme staadionil ja päästeameti Lõuna-Eesti keskuse juures konksredeliga tornironimisel külalistena tugevad Ukraina ja Poola sportlased.

Neljast alast kolm – 100 meetri takistusribajooks, 4 x 100 meetri teatejooks (takistustega) ja pumbaga hargnemine – peeti Tamme staadionil.

Esimest korda läksid kolme Balti riigi seas paremuse arvestamisel arvesse ka eri vanusekategooriates saavutatud noormeeste tulemused.

Naised võistlesid Balti matšil esimest korda, nende tublid teod riikidevahelisse üldarvestusse ei läinud. Eesti võistkonna esindaja oli Vastseliina komandopealik Aivar Lai, kelle algatusel on sealsed noored aktiivselt alaga tegelenud.

„Meil on kohapeal lihtne rada takistusjooksu harjutamiseks, aasta eest valmis Võrus harjutustorn, kus saame tornijooksu treenimas käia,” märkis 17 aastat päästjana töötanud Lai.

„Mina alustasin vanema venna eeskujul tuletõrjespordiga kolm-neli aastat tagasi. Mulle meeldib enam konksredeliga tornironimine,” rääkis kevadel Kääpa põhikooli lõpetanud Kaisa Kahre võistluste avapäeval. Ta tuligi naiste arvestuses konksredeliga tornijooksus (hoovõtt 32,5 m ja naistel tuli ronida 4,25 m ehk teise korruse kõrgusele) uue Balti naisterekordiga võitjaks. Teise koha sai samal alal Triinu Tuvike. Võrumaalastest olidki Eesti võistkonnas edukaimad Kahre ja Tuvike, kes olid ka pumbaharjutuse naistiimis.

Eesti-Läti-Leedu vahel üsnagi tasavägiselt kulgenud võistlusel sai määravaks viimane ala, kus kuueliikmelised võistkonnad hargnesid mootorpumbaga voolikutega. Eesti noortetiimis oli Keit Sikk ja meestetiimis Raul Juur. Ala võidust jäi puudu 1,2 sekundit.

Balti matši üldvõit läks Tartust Leetu, teiseks jäi Läti, kolmandaks Eesti.

Päästeameti nõunik, mullu ametkonna kuldristiga pärjatud Peeter Eylandt, kes on ka tuletõrjespordi liidu juhatuse liige, avaldas lootust, et kolme riigi esindajad vaatavad Balti matši reeglid üle ning ka naiste tulemusi hakatakse üldarvestusse võtma.

Esimene mõõduvõtt tuletõrjespordis kolme Balti riigi vahel sai teoks 55 aastat tagasi, 1961. aastal. Nüüd toimuvad Balti matšid taas regulaarselt. Igal aastal korraldab võistluse üks Balti riik.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 04/08/2016 17:12:02