Põlvas sai teisipäeval nurgakivi Eesti esimene liginullenergia-koolihoone. Foto: Urmas Paidre

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi asetasid üleeile pidulikult nurgakivi Põlva riigigümnaasiumi õppehoonele, mis valmib käesoleva aasta lõpus. 2300-ruutmeetrine ja üle kolme miljoni euro maksev ehitis saab olema Eestis esimene liginullenergia-koolimaja ehk haridushoone, mis toodab ise pea sama palju energiat, kui ise tarvitab.

Seinakonstruktsioonide kubatuurist aimu andvad turritavad betoonvardad taeva poole pürgimas, võttis tulevane gümnaasiumihoone vastu hoone nurgakivi panekule kogunenuid.

Tundus, et esimesena sõna saanud haridusminister Jürgen Ligil oli „koolitükk ette valmistamata” ja kohalviibijad said kuulda improviseeritud mõttelõnga. „ Siin ikka tõsisem tegevus ometi, suured inimesed suurte eesmärkidega ja see on üks kena asi,” kõneles minister. „Nüüd loodame muidugi, et see kool läheb kindlasti Põlvamaa kultuuri ja hariduse ajalukku. Loodame, et tuntud ja tunnustatud inimesed hakkavad seda jäädvustama oma elulugudes, aga ka tavakodanikud. Tavalised inimesed, kes selle lõpetavad, jõuavad kindlasti elus hästi edasi, kui sellest koolist asja saab ja saagu tast siis asja. Edu nendele, kes on asjaga seotud.”

Põlva maavanem Ulla Preeden muidugi sellist lati alt läbijooksmist endale lubada ei saa ja tema tõstis oma sõnavõtus esile just kooli tähtsust kogu Põlvamaa kontekstis.

„Täna on suur päev hariduse mõttes Põlva maakonnale,” sõnas Preeden. „Gümnaasium ja koolide valmimine iseenesest, kogu see ehitusprotsess ja maja ise pole ju alati eesmärk omaette ja kõige tähtsam kooli keskkonnas. Kahtlemata on tähtsaimaks need inimesed, kes siin toimetama hakkavad, kooli juhid, õpetajad ja noored, kes siia tulevad. Mis aga eriti head meelt valmistab, on see, et siit piirkonnast, ennekõike just Põlvamaalt pärit noortel avaneb võimalus käia kaasaegses gümnaasiumis kodule lähedal. Et ei pea esimese valikuna hea hariduse nimel liikuma esimeses järjekorras Tartusse või veelgi kaugemale, vaid et säilib võimalus jääda Põlvamaale. Mida kauem on noored meie oma kodukandis, seda parem on see mitte ainult Põlva linnale ja vallale kui keskusele, vaid kogu ümberkaudsetele omavalitsustele ja väiksematele kogukondadele.”

Preedeni sõnutsi sobitub uue koolihoonega hästi kokku ka see, et Põlva maakond on seadnud oma tunnuslauseks rohelisema elu ja väärtustab seda, mis looduse ja keskkonnaga kooskõlas käib.

Investeering inimpõlvedeks
Põlva vallavanem Georg Pelisaar heitis pilgu tagasi minevikku ja meenutas, et esimene kool ehitati Põlvasse 323 aastat tagasi. 250 aastat tagasi oli Põlva kihelkonnas 12 kooli, nüüd neid enam nii palju ei ole.

„Praeguse Põlva koolivõrgu ümberkorraldamisest hakati rääkima ja kirjutama 2012. aasta septembrikuust,” kõneles Pelisaar. „Koguni 53 artiklis erinevates meediaväljaannetes on kajastatud Põlva koolivõrgu ümberkorraldamist. See tähendab, et teema puudutab väga paljusid ja samas ma usun, et oleme jõudnud demokraatlikult tänase lähenemiseni ja tänasesse päeva.”

„Kool on investeering inimpõlvedeks – see annab usku ja lootust. Ju siis on ka riik näinud, et Põlval on tulevikku. Soovin toredat koostööd järgnevateks kuudeks ja usun, et me kõik saame siin lõpuks väga hea koolimaja,” lõpetas Põlva valla juht oma sõnavõtu.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis meenutas, et kui tema pere alustas 2010. aastal Põlvasse oma passiivmaja projekteerimist, siis peeti neid imelikeks.

„Alates 2013. aastast, kui oma maja valmis saime, siis oleme korrutanud kui mantrat: et kõik Eesti lapsed võiksid olla sellistes hoonetes, nagu me siia nüüd püstitame,” rõhutas Leis.

Eeskujuks kogu Eestile
„Passiivmajanduse” ühe vaimse isa sõnul on alates 2019. aastast see Euroopa Liidus ja Eestis miinimumstandard, mille järgi tohib üldse ehitada.

„Et ehk kui me Põlvas teeme kõik hästi, siis oleme siin eeskujuks kogu Eestile ja meie pealt õpitakse,” märkis Leis. „Aga see veel ei tähenda seda, et võiksime rahulolu tunda, et vot sellest tulebki liginullenergiane hoone. See aga saabub siis, kui kõik osapooled on tõepoolest oma lubatu ka ellu viinud ja see saab olema üsna raske.”

Valmiva riigigümnaasiumi direktor Alo Savi tuletas kõigile meelde, et maja valmimine on küll oluline, kuid maja siiski lapsi ei õpeta.

„Õpilasi õpetavad õpetajad, õpilased õpetavad õpetajaid,” sõnas ta. „Väga oluline on see, millistes tingimustes see saab toimuma. Meil on haruldane võimalus alustada kõike uuesti uues majas. Mina pean olulisemaks seda, et tegemist saab olema harmooniaga. Kui see koolimaja valmib, saab olema roheline maja – liginullenergia maja ‒ , mis tähendab seda, et ta on moodne, aga samas loodussõbralik. See õpe, see koolielu, mis siin toimuma hakkab saab olema samuti loodussõbralik.”

Proovides õpitakse õigesti tegema
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Urmas Somelar tunnistas, et neil on hea meel selle üle, et haridusministeerium on otsustanud asju ka uut moodi teha.

„RKAS loodab, et sellest saab hea keskkond õpilastele,” märkis Somelar. „Loodame, et neil saab olema võimalus omaenda hoone najal veenduda selles, et on hea investeerida uutesse lahendustesse. Et on hea proovida järgi uusi asju. Seda on hea võtta eksperimendina, nii õpitaksegi. Teeme proovi ära, siis saame aru, kas ta töötab nii või ei tööta nii, nagu alguses tahtsime. On võimalus veel proovida ja asju lõpuks õigesti teha ‒ see ongi kooli mõte.”

„Meie tahame ka proovida,” muheles RKASi juht.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn.

2300-ruutmeetrise hoone ehitamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele, hoone ehitajaks on Ehitus5ECO OÜ.

Põlva tulevase riigigümnaasiumi ehitustööde maksumus on 3,08 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarve vahenditest.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 24/03/2016 10:06:25