Saatse kirik tellingutes. Foto: Kaupo Põld/isa Andreas

Kes on viimasel ajal käinud Saatses, on näinud, et kohaliku EAÕK Saatse Paraskeva kiriku kellatorn on ümbritsetud paarikümne meetri kõrgustest tellingutest – remonditakse pühakoja avariilist kellatorni. Avariiremondi käigus vahetatakse välja kellakoja talad ja põrand, tornikiivri lagunenud laudis ja katuseplekk ning paigaldatakse torni piksekaitse, mis kõrgeima punktina jääb ka ümbruskonda pikse eest kaitsma.

Töid rahastavad kirikuhoone omanikuna Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti riik läbi pühakodade programmi ja muude riiklike rahastamisallikate, Värska vald ja Saatse kogudus.

Tööde käigus saab taastatud ka kellatorni kiivri ligi kuuemeetrine „piik“, mille otsa asetatakse uus kullatud rist. Pehkinud ja sõjast ning ajast puretud kellatorni „piik“ murdus 1970ndate aastate lõpul ja kukkus alla, purustades nii kirikuhoone katuse, lae kui põranda. Selle sündmuse armid on tänase päevani kirikus näha. Õnneks ei saanud tookord ükski inimene viga.

Taastamisele ja kuldamisele saadetud „uus“ torni rist on pärit suletud Maaritsa õigeusu kirikust. Kaheksaharuline (õigeusu) rist sai Saatse koguduse eestvõtmisel ja tellimisel sealt ära toodud. Rist käis sel suvel restaureerimisel ja kuldamisel Soomes. Risti metalli restaureerimistööd tegid Markku Tuominen ja Pertti Hämäläinen ning risti kuldas meisterkuldaja Raimo Snellman. Rist on tänaseks Soomest tagasi, õnnistatud ja ootab torni tõstmist. Ajalooline rist sobib nii kuju kui suuruse poolest Saatse kiriku kellatorni arhitektuuriga.

Siinkohal on Saatse kogudusel suur palve: kõigil kes soovivad kogudust selle ajaloolise ja omanäolise õigeusu kiriku taastamisel aidata, on võimalik seda teha, toetades annetusega EAÕK Saatse Paraskeva kogudust (a/a EE532200221031171211). Kui annetusi laekub rohkem, kui uue risti kuldamiseks kulub, on restaureerimise ootel kiriku välis- ja siseuksed, aknad jpm. Jumal õnnistab iga andjat! Põnevus on suur selle uue ilu ootel! Kellatorni pidulik avamine peale ulatuslikke avariitöid toimub koguduse nimepäeval ‒ päätnitsapäival, mis on sel aastal 31. juulil.

Tahaks siinkohal eriliselt tänada Saatse kogudust, EAÕK kantslerit Martin Tooni, Värska valda, riigikogu liiget Priit Sibulat ja Värska vallavanemat Raul Kudret, tänu kelle rahastamisele Saatse kellatorni remont remonditavate objektide tabelis „punasest joonest“ ülespoole kerkis ja sel aastal üldse võimalikuks sai. Nimelt on uue korrana rahastamisel kasutusel kaas- ja omafinantseeringutega kaasnevaid „boonuspunktid“, mis „tõstavad“ objekti nimekirjas ülespoole ja seega riigi rahastamise kindlustavad. Ehk mida rohkem toetajaid, seda kindlam, et remont teoks saab.

Saatse Paraskeva kogudusest
Saatse (Saatserinna, vk Zatšerenje) püha Paraskeva koguduse asutamisaeg ei ole teada. Kogudus on segakogudus: siia käivad nii venelased kui eestlased (setod). Seni kõige vanemaks teateks koguduse ja kiriku kohta on aastanumber 1679 valatud kirikukellal.

Esimene kirjalik teade pärineb 1763. aastast ‒ keisrinna Katariina II-le esitatud Pihkva piiskopkonna kirikute nimekirjast. Esimene puukirik püha Paraskeva auks asus praegusest 20 meetrit lõunapool (asukoht tähistatud kivist sambaga). Praegune ristikujuline paekivist ja krohvitud kirik valmis 1801. a püha suurkannataja Paraskeva (kreeka keeles Reede, vene keeles Pjatnitsa) auks. 1839. a ehitati kiriku külge puust kellatorn. 1869. a paigutati kirikusse kolmekorruseline ikonostaas. Kuninglikud uksed on lõiketöö.

1884. a pikendati kirikuhoonet ja ehitati terava tipuga piigikujuline kellatorn. 1900. a toimus kiriku uuendusremont. Kihelkonnakool avati 1895. a Gorodištšes ja hiljem toodi see Saatse, 1918. a muudeti kool riiklikuks algkooliks.

Saatse püha suurkannataja kirik on Eestis vanim maal tegutsev õigeusu kirik ja kuulus oma ainulaadse barokse arhitektuuri, imettegevate ikoonide ja kirikus asuva kiviristi tõttu. Saatse kalmistul puhkavad Eestimaa uusmärtrid: laste ja noorte pühak preester Vassili (Solovski) ja temaga koos kannatanud kirikuvanem Stefan (Grivonogov). Nad hukati kommunistide poolt Petseri raudteejaamas 12. jaanuaril 1919 ja kuulutati pühakuks 2004. a.

 

 

Autor: ISA ANDREAS, EAÕK Saatse koguduse vaimulik
Viimati muudetud: 09/07/2015 10:18:50