Selline taimekomplekt saadeti huvilistele. Foto: Karl Matteus Nemliher

Räpina aianduskool asus veebruaris endale sõpru otsima, et pakkuda neile „kala asemel õng”-meetodil teetaimi. Nimelt lükati käima 23. veebruarist 5. juunini kestev projekt „Räpina aianduskooli 1000 sõpra”, mille alustuseks saadeti soovijaile üle Eesti maitsetee taimi. Nüüd, projekti keskel, on paras aeg uurida, kuidas on sõprus juurdunud.

Projekti tunnuslauseks on „Kasvata ja jaga“, sest see annab korraldajate sõnul võimaluse taimi oma sõpradega jagada ning neidki aianduspisikuga nakatada. Sõprus luuakse sidrunmelissi ja paraguai suhkrulehe abil. „Mis oleks veel toredam, kui kasvatada ise taimed ning lõpuks keeta endale ja oma sõbrale tassitäis kuuma teed, kuhu ei ole vaja lisada ei suhkrut ega mett, vaid üks leheke suhkrulehte, ning kruusitäis magusat tervislikku teed ongi valmis ...” maalib kooli aianduse eriala õpilane Liisi Kont pildi projektist.

Enne seda tuleb aga taimed suureks kasvatada ja paljundada. Sellega kaasneb vastutus, mida omalt poolt aitab nõuannetega kanda kooli meeskond. Projekti juhiks on igapäevaselt aianduskoolis raamatukoguhoidja ametit pidav Külli Nõmmistu, kelle sõnul koosneb kogu meeskond oma ala tublidest õpetajatest-õpilastest.

Nõmmistu ütleb, et väga palju helistatakse, kirjutatakse ja küsitakse nõu taimede kasvatamisel tekkinud küsimustele. „Kooli taimekaitseõpetaja Tairi Albert jagab õpetusi põhjalikult ja kiiresti. Loomulikult, kui taim hukkub, ollakse kurvad. Kui taimed kenasti juurduvad ja jõudsalt kasvavad, ollakse rõõmsad ja kirjutatakse meilegi. Viimati helistas Põltsamaa Mari lasteaia kasvataja ja rääkis, kuidas lapsed saavad emadepäevaks omapaljundatud taimi emadele kinkida. See on ju tore emotsioon,” vahendab ta tagasisidest saadavat rõõmu.

„Tundub, et taimed kasvavad ilusti, kuigi suhkrulehega on mitmetel rühmadel ja klassidel probleeme olnud. Ta on lihtsalt väga kapriisne, tahab sooja, kuid ilmselt juba transportimisel koolidesse ja lasteaedadesse võisid taimed kannatada saada,” leiab Kont.

Aianduskooli kutseõpetaja ja projekti üks eestvedajaid Katrin Uurman rõhutab projekti looduslähedust. Ta selgitab, et pistikute paremaks juurdumiseks ei kasutata sünteetilist juurutuspulbrit, vaid hoopis looduslikku, pajuokstest valmistatud juurutuslahust.

„Õpetasime noortele pajuokstest juurutuslahuse valmistamist, sest pajuokstes on palju kasulikke aineid, mis soodustavad pistikute juurdumist ja kasvu. Suhkrulehest ja melissist valmistatud pistikuid võis juurutuslahusesse kas sisse kasta või sellega substraati pistetud taimi kasta,” täpsustab õpilane Liisi Kont.

Taimevaliku tagamaad
Eelmisel aastal sõbrapäeva ajal alustas aianduskool tomatiprojekti. Uurmani sõnul valiti tollal nii, sest tomat on armastatud köögivili, mille kasvatamisega saavad kõik hakkama. Miks on aga valik seekord eksootilisem?

„Sidrunmeliss on meile teada-tuntud taim, mida kasutatakse magustoitude garneeringuks ning maitsva tee valmistamiseks. Et tee tervislikum oleks, võiks loobuda tavalisest suhkrust ning lisada teele paraguai suhkrulehe lehte. Samuti pole paraguai suhkruleht meil kuigi levinud taim. Seetõttu saigi teiseks taimeks just suhkruleht valitud,” selgitab Uurman taimede tausta.

„Kui melissist ollakse ehk kuulnud varemgi, siis suhkrulehest mitte nii palju. Ometi on see väga põnev taim, sest temas leiduv aine steviosiid on lauasuhkrust 270 kuni 300 korda magusam,” lisab Kont teavet Lõuna-Ameerika indiaanlaste vana teetaime kohta.

Neid, kes aianduskooli taimekomplektile ise järele tulid, ootas üllatustaim. Selleks oli šokomünt ehk piparmündi sordid „Chocolate Mint” ja „Chocolate”, mis, nagu nimigi aimata laseb, on šokolaadilõhna ja -maitsega.

Ministeerium ja teised taimesõbrad
Tegelikult ei ole projektis päris täpselt 1000 osalejat. „Projektis osalejaks registreerus 942 rühma, klassi ja kollektiivi 381 asutusest. Osalejate hulgas on üldhariduskoole, lasteaedu, noortekeskusi, aga ka haridus- ja teadusministeerium ning Tallinna ülikooli pedagoogikatudengid,” heidab Uurman valgust aiandushuvilistele osalejatele.

Kuna osalejaid on üle Eesti, on oluline infot vahendada projekti kodulehekülje kaudu. „Projekti teeb huvitavaks meie veebileht. Kõigil aiandushuvilisel on võimalik jälgida taimede kasvatamise, paljundamise, väetamise ja taimekaitse protsessi veebilehel,” viitab Külli Nõmmistu.

Igal nädalal esitatakse osalejatele ka temaatiline küsimus, millele saab vastata kogu nädala jooksul. Nädala küsimustele vastuste leidmiseks kaasatakse korraldajate sõnul ka vanemaid ja vanavanemaid. „Olen teinud kokkuvõtteid iga nädal ja jaganud tagasisidet nädala küsimuste kohta. Temaatilistele küsimustele vastab keskmiselt 200 osalejat, katses osaleb ligikaudu 350 osalejat,” ütleb Uurman.

„Katseandmete sisestamiseks on meil loodud eraldi keskkond, kust on võimalik näha enda katse edenemist ning võrrelda oma tulemusi projektis osalejate keskmise ja kasvõi naaberklassi tulemustega. Projekti lõppedes saab teha otsingu väljavõteteks, mida õpilased saavad kasutada oma uurimistöödes,” räägib Uurman.

Lisaks nädala küsimusele korraldatakse mitmeid võistlusi. Praegu on käimas pottide, potiümbriste ja -aluste meisterdamise võistlus. Kodulehelt on ka võimalik lugeda nõuandeid ja vaadata õppevideoid. Õppevideotes jagavad õpetusi, kuidas potistada taimi või lõigata pistikuid, kooli teise kursuse aianduseriala viis õpilast, kes teevad ka katse ise kaasa.

Projekt esitab kaastegevatele ja juhendavatele õpilastele mitmekülgseid väljakutseid. „Videoid tehes olen ma alati üritanud jälgida seda, kuidas ma asju seletan. Mul on nii terminoloogia kui töövõtted selged, aga need noored, kes mind kuulavad, ei ole aiandusega võib-olla üldse kokku puutunud ja kui jutt neile liiga keeruline tundub, siis võib-olla kaob huvi asjaga tegeleda, eriti lasteaialastel. Võib-olla ma alahindan neid. Aga see on hästi hea võimalus ka ennast proovile panna, et kas asi on ikka meile nii selge, et suudame seda mitmel moel seletada ja nii, et inimesed ka sellest aru saavad,” tunnistab Liisi Kont.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 16/04/2015 11:28:52