Foto: Malle Elvet

Tallinnas Lennusadamas eksponeeritakse novembris USAst Eestisse jõudnud haruldast näitust 101 aastat tagasi 15. aprillil maailma vapustanud tragöödiast, kui Atlandi ookeanil hukkus kokkupõrkes jäämäega tolle aja luksuslikem ookeanihiiglane, noobleim ja suurim reisiaurik Titanic.

Lennusadama angaari 800-ruutmeetrisel pinnal näeb kümnes näituseruumis Titanicu ajalugu: alates selle ehitamisest kuni sünge katastroofini. Selline näitus, kus saab vaadata mere põhjast toodud ligi 150 originaaleset Titanicult, samuti I klassi laevakoridori, kuulsa kesktrepi ning kajutite rekonstruktsioone, on põhjamaades väljas esimest korda.
Peale eelmise sajandi alguses kiiresti arenenud laevandustehnoloogia, laevanduse ajaloo ja suurima rahuaegse laevaõnnetuse tummade, kuid kõnekate tunnistajate uudistamise saab külastaja teada palju põnevat, kogetava põnevuse foonil tajub ta aga tugevasti ka juhtunu süngust.
Näitusepääsmed on koopiad laevakompanii White Star Line omaaegse ookeaniuhkuse Titanicu reisijapileteist nende nimedega, kes tegelikult laeval ühes või teise klassis reisisid.
Oma ajastu suurima ja täiuslikema ookeaniauriku Titanic ehitus Põhja-Iirimaal Belfastis algas 1909. aasta 31. märtsil. Laeva ehituse juhtivaks konstruktoriks oli vene päritolu šoti ärimees Thomas Andrews, kes hukkus samuti katastroofis. Laev lasti Belfastis vette 31. mail 1911. Luksuslaeva (289 m pikk, 28 m lai, 53 m kõrge, 46,328 tonni, neli korstnat, sõidukiirus 22,5 sõlme ehk 43 km tunnis) ehitus jätkus vees. 1912. aasta 10. aprilli südapäeval alustas aurik kogenud kapteni Edward John Schmidti juhtimisel pidulikult Southamptoni sadamast teekonda üle Atlandi. 3547 inimest mahutaval Titanicul oli 1317 reisijat ja 898+8 meeskonnaliiget.
14. aprillil kell 23.40, selge tähistaevaga külma ilmaga (merevee soojus kuni +2 kraadi) põrkas laev kokku jäämäega. Tagantjärele arvatakse, et lisaks viimastele kiiretele manöövritele piisanuks veel kuni 5 sekundist, et manööverdada laev jäämäest kõrvale. Jäämägi lõi laeva paremasse pardasse 61 m pikkuse lõhe. Õnnetuspaigale lähemal olnud laevadel kulus appijõudmiseks neli tundi.
Märga hauda jäi 1500 laeval olnut, päästa suudeti 703 inimest, neist 210 meeskonnaliiget. Eksklusiivse Titanicu toretsev debüütreis sai kesta pisut üle nelja ja poole ööpäeva.
Pikki aastakümneid üritati selgust saada Titanicu müstilises hukkumises. Esimest korda otsiti laevavraki asukohta 1953. aastal.
Vraki avastas 3,8 km sügavusel merepõhjas 1550 km kaugusel New Yorgist ja 729 km kaugusel Kanadast Prantsuse-Ameerika ühisekspeditsioon 1. septembril 1985. Vrakk asub 22 km arvatavast hukkumispaigast eemal. Selle ümbrusest on üles toodud üle 5000 eseme ja laevadetaili.
Leiud ja laevavraki uuring on laevandusinseneridele tõestanud, et laeva ehituseks kasutati toona rabedat terast.
Näitus „Titanic: lugu, leiud, legendid“ jääb avatuks järgmise aasta märtsi lõpuni.

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 11/02/2014 12:39:26