Puhkpilliorkester Kungla ja dirigent Väino Repp. Foto: Urmas Paidre

Võru- ja Põlvamaa piiril asuva Parksepa aleviku rüpes on kaunis metsajärv, mille kaldal rõõmustab rahvast juba 30 aastat maakonna üks kaunimaid laululavasid. Enam ei tea igaüks, et see ehitati puhkpilliorkester Kungla 105. aastapäevaks. Sel nädalavahetusel tähistas üks Eesti auväärsemaid orkestreid sealsamas vägeva kontserdiga juba 135. aastapäeva. Kõnekas on ka fakt, et viimased 79 aastat on orkester tegutsenud perekond Repi dirigeerimisel.

Pärast päikesepaistes peetud juubelikontserti, kus lisaks päevakangelasele – puhkpilliorkestrile Kungla – astusid üles ka mitmed külalisesinejad, kutsuti orkestri praegused ja endised liikmed ning külalised Parksepa koolimajja pidulikule õhtusöögile. Koht on enam kui sümboolne: mõnekümne meetri kaugusel praegusest koolimajast asus Rammuli külakool (hoone praeguseni säilinud), kus 1877. aastal kõlasid esimesed arglikud pasunahelid.

„Väimela mõisnik von Löwen käis Tsooru kandis oma kolleegil külas ja kuulis seal uhket pasunakoori. Hakkas pärast seda sealse orkestri eestvedajat üle meelitama – lubas õpetaja koha, korteri ja rohkem palka, kui Tsoorus maksti,“ meenutas Kungla dirigent Väino Repp vestlusringis orkestri sünnieelset aega.

„Tuligi Jaan Häusler siia ja asutas 1877. aastal puhkpilliorkestri. Mõisnik von Löwen oli lubanud Saksamaalt pillid tellida ja need jõudsid kohale juba kahe nädalaga – kokku 14 pilli. Mõelge, tollel ajal,“ imestab Repp praegugi.

Kui pillid saadi kätte toonaseid transpordivõimalusi arvestades ülikiiresti, siis tulevaste pillimeeste leidmisega nii libedalt ei läinud.

„Raistest sai ta orkestrisse talumehed Peeter Miti, Juhan Margi ja Juhan Runtali – need olid kõik piirimehed (naabrid – toim). Kuid Tagakülast leidis Häusler samuti piirimehed Mihkel Pihli ja Eduard Liini – nemad olid olnud juba tsaariaegse sõjaväeorkestri mängijad, igati kõvad tegijad,“ valgustas dirigent pasunakoori sündimise vaevu.

Kahe kuuga saadi kokku 14 meest ning sama aasta sügiseks osati ühte marssi ja ühte koraali, millega käidi kohaliku vallavanema sünnipäeval esinemas.

Kuna tegemist oli talumeestega, siis Repi sõnade kohaselt olid harjutused laupäeviti ja pühapäeviti, muul ajal tehti kõvasti talutööd.

„1878. aastal kutsus Väimela mõisnik neid juba oma peole mängima – too aeg pandigi orkestri asutamise ajaks. Näed, kuidas vanasti tehti põllumeestest pillimehed,“ muheles Väino Repp – teist põlve sama orkestri dirigent.

Väino isa Vello Repp (1906-1997) oli see mees, kes 1934. aastal Kungla rahvamaja ehitamisega samal ajal puhus elu sisse vahepealsetel aastatel soiku vajunud puhkpilliorkestrile.

1936-40 oligi orkestri esimene hiilgeaeg, mil esineti paljudel seltskondlikel pidudel nii Kungla rahvamajas kui ka mujalpool Lõuna-Eestis.

1967. aastal andis isa poeg Väinole dirigendikepi üle ja alates sellest ajast on olnud Kungla nimelise orkestri tegevuspaigaks Parksepa, mis Kungla rahvamajast jääb mõne kilomeetri kaugusele.

Kuuekümnendate lõpust on aktiivne puhkpillielu Võru-lähedases asulas kestnud vaheaegadeta tänase päevani, pakkudes tuhandetele kuulamisrõõmu ja andes tuule tiibadesse paljudele noortele muusikahuvilistele.

Järgmisel aastal võib viimastel aegadel oluliselt noorenenud puhkpilliorkester Kungla tähistada uut ümmargust tähtpäeva – 80 aastat Reppide dirigeerimisel!

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 04/09/2013 14:44:38