Küsitlus

Kuidas kavatsed tähistada jaanipäeva?

Muinsuskaitseala kaitsekord: riik keelab elupuuhekid ja nõuab ikka topeltasjaajamist?

Pole saladus, et muinsuskaitsealal kehtivad kinnistute omanikele mitmesugused piirangud ning näiteks maja renoveerimisel tuleb järgida rangeid nõudeid. Omanike keskliidu väitel on aga ametnike agarus Võrus viinud selleni, et ligi tuhatkond muinsuskaitsealal asuvat majapidamist ei tohi tulevikus unistadagi näiteks Brabandi või Smaragdi sordi elupuudest heki rajamisest – ning lisaks jätkuvat kulukas mitmekordne haldusmenetlus. Muinsuskaitseameti teatel peaks suuremal osal Võru muinsuskaitsealuste hoonete omanikest elu aga hoopis hõlpsamaks muutuma.

Eesti Omanike Keskliit (OKL) esitas läinud nädalal vastuväited Võru riikliku muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu vastu ning leiab, et riik tegeleb Võrumaa väljasuretamisega.

„Sarnaselt varasemate kaitsekordadega, millele liit vastuväite esitas, jääb omanikele arusaamatuks, miks peab riik nii ulatuslikult põhiseadusega kaitstud kodu puutumatust rikkuma?” küsis OKL. „Näiteks Võrus kavatseb suverään keelata koduõues elupuu istutamise ning nõuda „ajastule“ sobimatute taimeliikide eemaldamist. Milleks on vaja säilitada topelt haldusmenetlust, kus ühe töö jaoks nõutakse kahte projekti, kahte ehitusluba ja kahte töö üleandmismenetlust, kui selle kulud koormavad ebamõistlikult ühtaegu nii riigieelarvet kui koduomaniku rahakotti?”

OKLi juhi Andry Krassi sõnul õigustavad eelnõu ette valmistanud ametnikud eelkirjeldatud olukorda sellega, et nemad täidavad seadust ning uus kaitsekord toob omanikele leevendusi.

„See on aga vaid pool tõde. Peame kultuuriväärtuslike hoonete säilitamisel arvestama ka sellega, et ühegi seaduse eesmärk ei ole Eestis elu väljasuretamine, mis juhtub aga paratamatult, kui omanik ei tunne end omanikuna ning riik ei hüvita neid kultuuripärandi säilitamisega seotud koormatisi, mis jäävad alles peale leevendusi,” ütles Krass.

OKL märkis, et riigi eraomandipiirangute plaan puudutab 936 Võru linnas asuvat hoonet ja seega on plaani mõju Võrule võrreldav Nursipalu harjutusväljaku toimega.

„Hoolimata kogukonna vastuseisust on olukorras, kus riik on viimasest hoolimata juba otsuse langetanud, eriti oluline läbi viia majanduslike mõjude analüüs Võru muinsuskaitseala kaitsekorrale. See on vajalik, veendumaks, et Võru-suurune linn suudab samaaegselt tulla edukalt toime nii harjutusväljaku mürahäiringu kui ka muinsuskaitseala omandiõiguse piiranguga kaasnevate negatiivsete mõjudega. Vastasel korral tegeleb riik Võrumaa elu tahtliku väljasuretamisega,” teatas omanike keskliidu esindaja.

Amet: eelistada tuleks pärna ja sirelit
Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik Tiina Pettai teatas LõunaLehele, et kaitsekorra eelnõu keskmes on Võru ajaloolise linnasüdame kõige olulisemad väärtused ja nende hoidmine ning arendamine selliselt, et kohaliku pärandi potentsiaali saaks kogukonna arenguks maksimaalselt ära kasutada.

„Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu ei keela üksikute elupuude istutamist ei avalikus ruumis ega koduõuedel, samuti ei nõua eelnõu ühegi taimeliigi eemaldamist,” kinnitas ta.

Pettai selgitas, et nii nagu kõikides terviklikes keskkondades, on ka muinsuskaitsealadel haljastusel väga oluline roll. Võru muinsuskaitseala haljastus on tema sõnul väga väärtuslik, sest see on üheks linna miljöö loojaks ja kujundajaks ning linnataimestik tagab meile mitmekesise ja jätkusuutliku elukeskkonna.

„Et haljastust kui ajaloolise linnaruumi olulist osa hoida ja esile tõsta, on muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõusse kirja pandud, et haljastuse taastamisel ja rajamisel, nii avalikus ruumis kui ka õuemaal, tuleb lähtuda ajastuomasest viisist ning kasutada peamiselt traditsioonilisi taimeliike, nagu näiteks pärnasid, kaskesid, vahtraid ja tammesid,” teatas muinsuskaitseameti esindaja. „Võru muinsuskaitsealal, nagu ka teistes vanalinnades, on väärtuslikuks komponendiks ka viljapuud. Traditsiooniliste liikide valimine haljastustöödel toetab ja aitab esile tuua ajaloolist Võru linnale omast keskkonda.”

Pettai sõnul ei ole kaitsekorra eelnõus öeldud, et olemasolevad elupuuhekid tuleb eemaldada. Kui aga enamasti on elupuuhekkide istutamise eesmärk privaatsuse suurendamine, siis elupuuhekkide asemel sobituvad tema sõnul muinsuskaitsealale traditsioonilisemad sireli- või ebajasmiinihekid või alternatiivina keskkonda sobituvad piirdeaiad.

„Halduskoormuse vähendamine, niipalju kui see on võimalik, on oluline nii omanikele kui ametnikele ning teatise- ja loamenetluste ühildamiseks käib omavalitsustega pidev koostöö,” ütles muinsuskaitseametnik OKLi teise etteheite kohta. „Liigume selles suunas, et peamine menetlev haldusorgan kooskõlastab samasisulised küsimused teise haldusorganiga ise, et vähendada omaniku kohustusi. Omavalitsus kaasab juba praegu muinsuskaitseametit ehitisregistri kaudu ehituslubade ja -teatiste kooskõlastamise menetlusse, samuti osaleb muinsuskaitseamet ehitisregistri kaudu kooskõlastuse andjana projekteerimistingimuste eelnõude koostamisel.”

Piirangud määrab edaspidi kaitsekategooria
Muinsuskaitsenõunik märkis, et koostamisel olevates muinsuskaitsealade kaitsekordades jagatakse hooned uuendusena kaitsekategooriatesse, mis tähendab, et nõuded tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone kaitsekategooriast. See tähendab Pettai kinnitusel paljudele hoonetele väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi.

A-kaitsekategooriasse määratakse eelnõudes kõrge kultuuriväärtusega hooned, kus on säilinud nii väärtuslik eksterjöör kui interjöör. Nende hoonete puhul jäävad sisuliselt kehtima varasemad nõuded, menetlussüsteem ja loakohustused. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus on A-kaitsekategooriasse määratud 13 hoonet ehk u 1,4% kõigist Võru muinsuskaitseala hoonetest. Valdav osa nendest hoonetest on avalikus kasutuses.

B-kaitsekategooriasse määratud hoonetel on kandev roll muinsuskaitseala miljöö loomisel ja hoidmisel, sedastas Pettai. Nende hoonete puhul on uute kaitsekordadega tööd siseruumides muinsuskaitse eritingimustest ja lubadest vabastatud. B-kaitsekategooriasse on Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus määratud 322 hoonet.

C-kaitsekategooriasse määratakse hooned, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi, kuid peavad siiski sobituma ümbritseva linnakeskkonnaga. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus on C-kaitsekategooriasse määratud 601 hoonet. C-kategooriasse määratud hoonete ja uute ehitatavate hoonete ehituslubade menetluses ei pea muinsuskaitseametilt enam tööde luba taotlema ja menetlus käib omavalitsuse kaudu.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 31/08/2023 08:39:35

Lisa kommentaar