Küsitlus

Kas sul on maksta pangalaene?

Võrokeste kongressi ajendiks said rahvaloendus, mure elukeskkonna ja riigipoolse survestamise pärast

Tuleval kuul Võrus toimuva esimese võrokeste kongressi üks eestvedajaid Kauksi Ülle ütleb, et kongressi kokkukutsumise esimesi ajendeid oli see, et viimasel rahvaloendusel pisendati võru keel võru murdeks. Punkti pani otsusele aga Nursipalu harjutusväljakuga seonduv.

Mõni päev enne vabariigi aastapäeva teatas „võrokõisi kongressi alostaja kogo” avalikkusele, et 22. aprillil tuleb Võrus kokku I võrokeste kongress. Seal tulla arutusele, kuidas hoida oma põlist keelt, kultuuripärandit, puhast elukeskkonda, mürgivaba mulda, majandada metsa mõistlikult ja jätkusuutlikult, arendada turismi, luua ja arendada maaettevõtteid ja töökohti, leida võimalusi tulu teenimiseks, hoida teenuseid pakkuvad kogukonnakeskused maakohtades avatuna.

„Elu püsimine Vana-Võromaal on tänapäeva muutuvas maailmas tõsiselt proovile pandud. Vana-Võromaad ähvardab Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaan, mille läbi muutuvad suured alad elamiskõlbmatuks või saavad mürataseme ja sellega kaasneva tõttu väheväärtuslikuks elupaigaks. See puudutab mitutkümmet tuhandet põlist võrokest,” teatasid kongressi esialgu tundmatuks jäävad korraldajad. „Teiselt poolt on maailm pöördumas – on hakatud väärtustama põliseid tarkusi, oma põliskeelt, säästlikkust, toidu ise kasvatamist, kogukondlikku elulaadi, suhtumist loodusse kui koostööpartnerisse ja selle puhtana hoidmist. Neid elupõliseid tarkusi on vaja juba alustatud säästliku ning kogukondliku, loodust hoidva ja vaimse elukorralduse ülesehitamiseks.”

Selleks et Vana-Võromaa rahvas saaks ise otsustada elu kestmiseks tähtsaid küsimusi, kutsutaksegi korraldajate sõnul kokku võrokeste kongress. Seal tahetakse muu hulgas arutada, kuidas edasi, kas teha ennast senisest rohkem kuuldavaks põlisrahvana. Kavas on ettekanded keele- ja loodushoiust ning enesemääramisest, eelnõude arutamine ja võrokeste kongressi vanemate kogu valimine.

LõunaLeht tundis kongressi teadet saades huvi, kes seda ettevõtmist eest veavad ning kas selle lükkas käima konkreetselt Nursipalu laiendamise plaan või oli see lihtsalt viimaseks piisaks karikas. Et Võrumaal teadupärast „aigu om”, siis läks vahepeal toimetuses juba ununenud küsimustele – mis jõudsid vahepeal igatahes kaarega Võru Instituuti, maakonna arenduskeskusse ja mitme teise asjaosaleja kätte – vastuse saamiseks vaid veidi üle kahe nädala.

„Mõtõ' võrokõisi kongressi kokko kutsu om olnu võro kiilt ja kultuuri väärtustavide inemiste pikäaignõ idee ja tuu küünüs jo 1988. aastalõ, kui kokku kutsuti Võro Keele ja Kultuuri Fond,” vastas lõpuks kongressi asutajakogu liige Kauksi Ülle. „Võro kultuuri tähtsäs pidävä inemise' (kiränigu', ettevõtja', loodusõväärtustaja', mõtsakaitsja', võro perimusõ oppaja', koori', kiä Uma Pito lauluga kaunistanu' – mi kõik soovi, et uma ja hää kodokiil, põliskiil, saanu edesi ant järeltulõvile põlvilõ.”

Võrokeste kongressi kokkukutsumiseks sel kevadel sai Kauksi sõnul üheks ajendiks see, et rahvaloendusel pisendati võru keel murdeks – aga võrukesed kõnelevad tema sõnul emakeelt, mitte emamurret. Teiseks ajendiks sai süvenev mure elukeskkonna pärast: metsa väärtustamise ja metsanduse jätkusuutlikkusega ei ole kõik korras, samuti on tähtsad puhas söök ja mürgivabad põllud.

„Kolmandas ajendis om ka Nursipalu juhtum, mille puhul om nätä' riigipuulsõt survõt, aga võrokõsõ' uutva arutellu ja hindäga arvõstamist. Mi ei saa' kuigina lubada 20 000 võrokõsõ elukeskkonna halvõnõmist, mi taha Võromaal ellä!” teatas kongressi üks korraldajaist Kauksi Ülle.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/03/2023 09:37:35

Lisa kommentaar