Muinsuskaitseamet kuulutas virtuaalsel tänusündmusel välja ameti aastapreemiad 2021. Tunnustuse pälvisid 2021. aasta kõige silmapaistvamad restaureerimis- ja ehitustööd, inimesed, avastused ja teod.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles oma kõnes, et võib pikalt vaielda, kas meie elame kultuuri sees või elab kultuur meie sees. „Tänaseid laureaate vaadates võib kindlat väita, et kultuur tuleb nende inimeste seest, nende kätest, tegudest ja mõtetest. Ja meie saame osa sellest hoolest ja armastusest – nii oleme kõik nende loodu sees“.

Preemiaid anti välja 13 kategoorias. Pärandi tutvustaja laureaadi tiitli pälvis Marju Kõivupuu, kes on sünnilt võrokene ning põhihariduse saanud Valgas. Parima uurija tiitli sai aga arheoloog Heiki Valk, kelle töös on erilise tähelepanu all Kagu-Eesti ja eriti Setomaa. Valk on ka Setomaa Teadusnõukogu juhatuse liige.

Kategoorias „uusehitis ajaloolises keskkonnas” pälvis muinsuskaitseameti tunnustuse Valga Priimetsa kooli hoone juurdeehitus.

„On tähelepanuväärne, et kohalik omavalitsus seisab Valga kesklinna kasutuseta hoonete kasutuselevõtu ja ajaloolisesse keskkonda uute väärtuste loomise eest. Kogu protsess iseloomustab omavalitsuse püüdlust taaselustada Valga muinsuskaitseala ja taastada linnasüdamele iseloomulik tihedam hoonestus,“ rõhutati hoonekompleksi tutvustades. Tunnustus anti üle Valga vallavalitsusele, projekteerijale SIA Lauder Architects ja ehitajale Rennes OÜ.

Valga valla arhitekt Jiri Tintera tõdes, et Priimetsa kooli uus hoone Vabaduse tänaval on lähiaastate jooksul juba kolmas objekt, mille eest Valga omavalitsus saanud muinsuskaitseameti tunnustuse.
„Eelmisel aastal saime auhinna Lõvipeadega maja restaureerimise eest ja kaks aastat varem Kreisihoone katuse ja fassaadide taastamise eest,“ märkis Tintera. „Nii järjepidev tunnustamine näitab, et Valga teeb ehituspärandi kaitses juba pikema aja jooksul tähelepanuväärset tööd. Valga kesklinn on täis väärtuslike hooneid. Kesklinn on linna visiitkaart. Väärtuslikke hooneid omandades, uut funktsiooni ning rahastust otsides ja hooneid restaureerides muudame samm sammult kesklinna ilusamaks ja elavamaks“.

Ent tööd, mis veel ees ootamas, on vallaarhitekti sõnul veel palju: „Varsti saab valmis Ramsi vesiveski konserveerimine, järgmisel aastal restaureerime Klassmanni maja Jaani kiriku ees, valmistame ette noortekeskuse hoone restaureerimise ja jätkame muusikakooli restaureerimistöödeks rahastuse otsimist“. Tintera lisas looturikkalt, et kui nimetatud tööd õnnestuvad, ei pruugi selleaastane muinsuskaitseauhind olla viimane, mis Valka jõuab.

Uus ajaloolises keskkonnas: Valga Priimetsa Kooli hoone juurdeehitise rajamine
Aastaid kasutuseta seisnud vanad majad Valga südalinnas – ajaloolised Marta Pärna tütarlaste gümnaasiumi ja maksuameti hoone – on saanud nüüdisaegse juurdeehitise ning võetud kasutusele Valga Priimetsa koolina.

Koolikompleksi vanim osa on Eesti juugendarhitektuuri üks silmapaistvaimaid näiteid. Hoone ehitati haiglaks, kuid üsna peatselt sai sellest tütarlaste gümnaasium. Keskmine, funktsionalistlikus stiilis hoone seisis 30 aastat tühjana. Juurdeehitisega taastati hoonestus Vabaduse ja Kungla tänava nurgal, kus see oli kolmkümmend aastat tagasi hävinud. Koolimaja uus tiib markeerib vana hoonestusjoont, rikastab linnaruumi ja ilmestab ajaloolist tänavat otse kesklinnas, andes sellele uue elu.

Valga valla mõtted ja soovid panid paberile arhitektuurivõistluse võitnud Riia noored arhitektid. Neil on õnnestunud hästi siduda koolikompleksi eri osad omanäoliseks tervikuks. Arhitektid on seadnud vana ja uue dialoogi nii mahtude paigutuse ja uue kasutajamugavuse pakkumise kui ka ajaloolisesse keskkonda sobivate fassaadimaterjalide abil.

Pärandi tutvustaja: Marju Kõivupuu
2021. aasta pärandi tutvustaja tiitli pälvib folklorist, kultuuriloolane ja kultuuripärandi populariseerija, ristimetsade olulisuse teadvustamise ja uurimise ning kultuuripärandina kaitse alla võtmise algataja ja eestvedaja Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu on eesti kultuuripärandit uurinud ja tutvustanud aastakümneid. Kuni 2007. aastal tehtud inventuurini olid ristimetsad Eestis suuresti teadvustamata ja kaitsmata kultuuripärand. Marju Kõivupuu ja Liis Kreebergi juhtimisel kaardistati ristipuud ja koostatud andmestiku alusel jõuti 2018. aastal esimeste ristimetsade muinsuskaitse alla võtmiseni. See töö on päädinud 15 ristimetsa tunnistamisega kultuurimälestiseks: 2020. aastal sai mälestiseks Rosma ristimets ja 2021. aastal veel 14 ristimetsa. Töö jätkub.

Marju Kõivupuu on ristimetsade kaitse alla võtmise protsessi pidevalt toetanud. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehena on ta seisnud ka muud liiki pühapaikade kaitse eest.

Parim uurija: Heiki Valk
Heiki Valk on teinud aastakümneid arheoloogilisi uuringuid paljudel muististel alates linnamägedest kuni külakalmistuteni. Samuti on ta ajaloouurimise kõrval pööranud mälestistele alati tähelepanu muinsuskaitse vaatenurgast ning kaalunud, kuidas tuua mälestis maastikul esile ja hoida ära rüüstetundlike muististe hävimine. Heiki Valk teeb päästeuuringutel ikka natuke rohkem kui otseselt ehituseks vaja: kui juba ollakse kohal, tuleb maastik ka arheoloogipilguga üle vaadata, on tema seisukoht.

Muinsuskaitseamet tunnustab Heiki Valku kõrgetasemeliste arheoloogiliste uuringute eest 2020. ja 2021. aastal Rosma linnamäel, Rannu ja Karula kiriku konserveerimisel, Põltsamaa linnuse vallikraavis, Sammaste kivikalme juures, Tarvastu ordulinnuses, Viro tsässona juures ning Paistu ja Sinialliku uutel linnamägedel.

Allikas: muinsuskaitseamet

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 18/11/2021 09:38:29