Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kohalik toit on hinnatud

Imre Õim Sangaste vallast Valgamaalt on kagunurga arvestatavamaid küüslaugutoodete valmistajaid. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval Võrus peetud viiendal kohaliku toidu laadal Uma Mekk sai igapäevasemate toiduainete kõrval, nagu õunamahl, suitsuliha ja leib, uudistada ning osta näiteks ka hapendatud küüslauku, kitsepiimajuustu ja paradiisiõunaželeed. LõunaLeht uuris, mida osteti, mida pakuti ja millest mõeldi.

„Ostsin põhilisi toiduaineid – maasinki, leiba, sõira – ja joogiks kalja,” ütles Varju. Ta lisas, et peab kodudes valmistatud toitu tervislikumaks.

Terje eelistab samuti kohalikku toitu ja tuli laadale ostma konkreetseid tooteid: astelpajumoosi, rosmariiniga paradiisiõunaželeed, kitsepiimajuustu, suitsusaunas suitsutatud liha, ingveriga õunamahla ja rukkileiba. „Võrus võiks kohalike toodangut müüv pood olla,” lisas ta.

Laada avanud põllumajandusminister Ivari Padar ütles LõunaLehele, et ostis kohe mitu kotitäit kaupa. „Ostsin Võrumaal valmistatud verivorsti, Põlvamaal tehtud glögi, aga ka soolapekki, leiba, rabarberikastmeid ja palju muudki,” nimetas minister mõned ostud ja lisas, et mõnigi neist läheb jõulukingiks.

Ta peab oluliseks, et laadaostude eest makstud raha jääb kohapealsetele tootjatele.

Ka Padar lausus, et Võrus võiks olla kohaliku toidu pood. „Käesoleval kuul avatakse pealinnas üks kohaliku toidu pood. Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 pööratakse suurt tähelepanu ühistulisele tegevusele ja ühistutel on mitmeid soodsaid võimalusi,” viitas minister.

Tooteid oli tõesti palju ja kõik pakkujad ei jõudnud kogu tehtava sortimendiga laadale. „Teeme oma talus Kurevere külas Sangaste vallas Valgamaal küüslaugust 24 erinevat toodet, millest laadale tulin pooltega, nagu näiteks küüslaugupulber, hapendatud ja marineeritud küüslauk,” lausus peremees Imre Õim.

Õim lisas, et tal on igal laadal kindlad ostjad, kuid kõige paremini lähevad küüslaugutooted ikkagi küüslaugufestivalil Jõgevamaal. „Küüslaugutooted on rohkem gurmaanidele,” täpsustas ta.

Aare Rätsepp Põlvamaalt Orava vallast pakkus kodus tehtud mahlu ja jõuluglögi. „Kaasas on Maheveski kodused õuna-, mustasõstra-, õuna-porgandi- ja õuna-rabarberimahl ning jõuluglögi. Viimase müümiseks-ostmiseks on just õige aeg. Ostmine oleneb ka sellest, kuidas oma kaupa pakun,” kõneles Rätsepp. Ta lisas, et laatadel ei saagi kõike kaasatoodut ära müüa. „Laadad on ka ostjateni jõudmise ja sidemete loomise kohaks,” tõdes ta.

Mariina Kõller Urvaste külade seltsist Võrumaalt on kõikidel Uma Meki laatadel käinud. „Igal aastal on aina rohkem nii ostjaid kui ka pakkujaid. Esimesel laadal oli ruumi keskosa veel ostjate päralt, kuid nüüd on sealgi letid,” märkis ta.

Urvastelased pakkusid segakama ning uute toodetena rukki- ja kaerakama, mida Kõlleri sõnul samuti hästi osteti. „Eestlased oskavad ju väga hästi taludes toite teha,” kiitis ta. Kohaliku toidu müümisest tuleb tegijatele n-ö leib, tõdes ta.

Seekordsel laadal olid ülekaalus kaubapakkujad Võrumaalt, järgnesid põlvamaalased, siis valgamaalased. Kuid kaupa oli ka Tartu- ja Raplamaalt, ilmselt mujaltki.

Kagunurgas on Uma Meki kõrval veel kaks olulist kohaliku toidu laata: oktoobris Valgas Liivimaa laat ja augustis Põlvamaal ökofestival.

Autor vabandab: 30. oktoobri LõunaLehes ilmunud kohaliku toidu loos tuleb õigeks lugeda, et ka Võrumaal on kohaliku toidu arendusega tegeldud aastaid.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 13/11/2014 12:19:54

Lisa kommentaar