Küsitlus

Kas sul on tänavune aiavili istutatud-külvatud?

Tulin, nägin, võitsin jälle – mida on Põlva Serviti käsipalluritel veel saavutada ja tõestada?

Foto: Põlva Serviti

Viis käsipalli Balti meistri tiitlit, neist kaks järjest. 15 Eesti karikavõistluste võitu, neist kaks järjest. Äsjase seisuga ka 20 Eesti meistri tiitlit, neist 11 järjest. Kas Servitil on veel midagi saavutada ja omadele tõestada? Peatreener Kalmer Mustingu jutust selgub, et on ikka küll: tiitlite kaitsmine on sageli keerukam kui nende võitmine ja lisaks jäi tal sellest hooajast kripeldama suhteliselt kehvasti õnnestunud esitus eurosarjas.

Läinud reedel pidas Põlva Serviti käsipalliklubi Eesti meistriliiga finaalseeria otsustavat kolmandat kohtumist, külaliseks Mistra. Mesikäpas valitses finaalivääriline elektriline atmosfäär. Avapoolaeg algas mõlemalt poolelt krobeliselt, kerides mängu tempo kiireks.

Kohtumine oli kahtlemata finaalseeria tasavägiseim matš: kohtumise seitsmendal minutil haaras edupositsiooni hoopis külaline Mistra seisuga 2:4. Stanislav Kholodiuki väravad aitasid rabeleva Serviti kaotusseisust välja ning teise leegionäri Arturs Meikšansi väravate toel läks Serviti 14. minutil 7:5 juhtima. Puuriluku Rasmus Otsa tõrjetega viigistas Mistra 16. minutil seisu, kuid Eston Varusk näitas Serviti väravasuus samuti klassi, aidates Põlva meeskonnal taas juhtima minna. 23. mänguminutil läks Serviti Hendrik Varuli väravast 13:8 juhtima. See jäi ka suurimaks edumaaks, sest esimese poolaja võitis Serviti skooriga 15:12.

Teist poolaega alustas Serviti enesekindlalt, tehes viie minutiga 4:0 spurdi, millega mindi 19:12 juhtima. Varuski suurepärane partii väravas ja Serviti tugev rünne olid peatamatud: tõeline murdepunkt saabus 47. minutil, mil Kermo Saksing viskas seisuks 26:16, tähistades kodumeeskonna kümneväravalist edumaad. Finaalseeria viimane kohtumine võideti skooriga 31:20.

Serviti resultatiivseimad olid viie väravaga Hendrik Varul ja Mathias Rebane. Meeskonna parima väravavahina tegi 17 tõrjet Eston Varusk, saavutades 49-protsendilise tõrje.

„Olime kokkuvõttes parem meeskond nii rünnakul kui kaitses. Domineerisime seda seeriat,” kommenteeris kapten Hendrik Varul. „Kõiki võib kiita, kuid kui kedagi esile tuua, siis keda muud kui Eston Varuskit. Ta oli täna praktiliselt igal viskel ees, maagiline mäng tema poolt.”

„Üldiselt oli meil seerias väikseid mõõnu läbivalt 45. minuti kandis, aga muidu esinesime hästi. Ega me ei komistanud üheski mängus,” kommenteeris peatreener Kalmer Musting. „Uue hooaja eel on suur osa võistkonnast komplekteeritud, kuid mõned pusletükid on veel puudu ka.”

Serviti võitis seega kodupubliku ees oma 11. järjestikuse ja 20. meistritiitli. Kolme võiduni käiva finaalseeria võitis Serviti kindlalt 3:0. Ühtlasi saavutas meeskond juba teist hooaega järjest kuldse kolmiku, võites nii Balti liiga, Eesti meistriliiga kui ka Eesti karikavõistlused.

Postimees märkis oma mängujärgses analüüsis, et Põlva Serviti käsipallikindlus vallutas jälle kõik, mis üldse vallutada andis. Leht tõi välja, et Taavi Rõivasest oli napid kaks kuud varem saanud peaminister ja habemega Conchita Wurst toonud äsja Austriale võidu Eurovisioonil, kui viimati juhtus nii, et Põlva Serviti ei tulnud Eesti käsipallimeistriks. Nimelt tuli Servitil viimati 2014. aasta mais Eesti meistrivõistluste finaalis alla vanduda HC Kehrale.

Omaaegne 11-kordne Eesti meister Kehra pidi äsja leppima sarja neljanda kohaga, jäädes pronksimängudes alla Viljandi HC-le.

Eesti võistkondlike pallimängude ajalugu ei tunne mitte ühtegi sarnast valitsemisperioodi, nagu seda on näidanud Põlva Serviti käsipalliklubi.

Treeneril kripeldab langus eurosarjas
19 juhendamishooaja jooksul Servitiga 16 Eesti meistri tiitlit võitnud peatreener Kalmer Musting tänas LõunaLehte õnnesoovide eest, kuid tema jutust selgus, et tegelikult võinuks käsipallihooaeg siiski veel paremini minna.

„Eks kripeldama jääb kindlasti, et me Euroopa sarjas – EHF Cup −, olime seal kolmandas, nõrgemas sarjas ja seal meil kolmandas ringis ehk 32 parema hulgas oli tegelikult päris hea loos. Seal väga palju sõltub loosidest ja asjadest, aga eelmise aasta Soome meister ja selle aasta Soome meister BK-46 oli meie vastane, me jäime seal väga võrdsetes mängudes alla,” vastas Musting LõunaLehe küsimusele, kas hooaeg oli läbinisti vaid üks kordaminekute jada.

„Ega me seal oma võimeid päris ära ei realiseerinud. Ma arvan, et kui me oleks EHF Cupis veerenud 16 parema hulka ehk järgmisse ringi, siis ei oleks midagi kripeldama jäänud. Sari on tugev ja konkurents on seal kõva, aga soomlased olid meil nagu ... noh, nad olid ikkagi meie tasemel ja neid oleks pidanud üle mängima, aga paraku jäi teistmoodi,” selgitas ta.

Serviti võitis EHF Cupi kolmanda ringi esimeses mängus BK-46 ühe väravaga, kuid teises jäi nelja väravaga alla ja koondtulemuse põhjal neljandasse ringi ei pääsenud.

LõunaLeht tõdes, et kui siiski vaadata meie kanti ehk Eestit ja Baltimaid, siis näitas Serviti ikka kolmekordselt kõva taset. Niisiis tuli esitada omajagu leierdatud küsimus: mis on Põlva Serviti edu saladus või saladused?

„Kas ta just saladus on, aga kindlasti on edu põhjus see, et meil on väga hea kollektiiv, väga hea tiim. Tiim selles suhtes, et väga ühtehoidev. Seda on isegi raske sõnadesse panna. Just see sisekliima ja keemia on niivõrd head,” hindas Musting.

Ta tõi samas välja, et kui me räägime Serviti 11. järjestikusest meistritiitlist, siis tegelikult on kümne aasta tagusest koosseisust praegu tiimi ridades vaid kaks-kolm meest. Samas on nimekirja 21 mängijast endiselt lõviosa ehk 17 meest kohalikud – nii Põlvast, Perilt, Savernast kui Mikitamäelt.

Kui sai päritud, mida Servitil veel saavutada või oma kandi rahvale tõestada on, viis Musting jutu tagasi eurosarja peale. Ta meenutas, et 2022. aastal õnnestus seal pääseda pea et lõppu välja ehk sisuliselt kaheksa parima sekka. Nii ongi nüüd üks suurimaid eesmärke pääseda EHF Cupi 16 parima ja sealt edasi kaheksa parima sekka. Selleks aga peavad treeneri sõnul paljud asjad klappima: mängijad olema terved, loosiratas Servitile armuline ning toetajate ring ehk rahakott tugev.

„Ja ega see tiitlite kaitsmine on alati keerulisem kui tiitlite võitmine,” tuli ta eesmärkide osas tagasi Balti ja Eesti võistluste juurde. „Meil on olnud niiviisi, et oleme suutnud neid kaitsta, esimest korda suutsime isegi Balti liiga tiitlit kaitsta, aga ma arvan, et seda keerulisem on järgmisel, 2027. aastal neid asju teha – nad ju kõik üritavad.”

Kokkuvõtlikult nõustus Musting, et Põlva Serviti tuleva hooaja ambitsiooniks on edukam esinemine eurosarjas ja tänavuste tiitlite kaitsmine. Musting muigas, et klubi ei saa ju tuua eesmärgina välja Eesti meistrivõistluste pronksmedalit ehk latti alla lasta. Et enamik praeguseid mängijaid jätkab Serviti ridades, leiab peatreener, et nimetatud ambitsioonid on õigustatud.

Tunnistab ausalt kodust ülekaalu
Kui vaadata konkreetselt Eesti käsipalli, siis kipub ikkagi jääma selline mulje, et on Serviti, siis tuleb väheke tühja maad ja seejärel teised klubid. Kui õige see mulje on?

„No tasemelt sel aastal võib-olla on jah. Viimased mitu isegi võib-olla,” tunnistas Kalmer Musting. „Kui vaadata põhiturniire, mitte ainult play-off'e, kus on medalimängud, siis tõepoolest on meie ülekaal viimastel aastatel päris suur olnud. Kui mõelda seda, et finantsiliselt on mõni klubi Eestis ilmselt meist eespool, kogu aeg on ikkagi keegi olnud, kes on läinud maksimumi peale, üritanud. Mõni hooaeg tagasi oli HC Tallinn väga kõvasti mehitatud ja väga suure eelarvega, aga noh, paraku alati see ei anna, nii nagu spordis ikka, seda edu valemit.”

„Ütleme, et sportliku poole pealt me oleme olnud üle jah,” arutles Musting edasi. „Aga ambitsioonide poolest on ikkagi igal aastal olnud meil keegi kõva konkurent kõrval, ma mõtlen Eesti meistrivõistlusi. Balti liigast ma ei räägigi, seal on suured Leedu klubid, nagu Vilnius ja Klaipeda. Suurte linnade klubid, need on hästi mehitatud, hästi rahastatud, nendel on ikkagi asjad korras ja nendega on raske. Aga noh, me oleme mõnel hooajal, nagu nüüd kaks viimast, väga hästi õnnestunud. Ja nagu meil jutuajamise alguses tuli juttu, et mis need Serviti edukuse teemad on, siis ma arvan, et need kaaluvad üles kõik linnade suurused ja linnade või nende võistkondade eelarved.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/05/2026 08:11:30

Lisa kommentaar