LõunaLeht sai mitmeid aastaid alustada järjekordset rahvastiku vähenemise lugu sõnadega „jälle tuhatkond kagueestlast vähem”, tänavu aga mitte, sest praeguste arvutuste kohaselt kaotas meie piirkond sündimust ületavate surmade ja väljarände tõttu 1150 kodanikku. Enim töö- ja elukohti koondavad maakonnakeskused on teatavasti piirkonna vedurid, aga rahvastikusündmuste poolest ka piirkonna pidurid, sest kõige rohkem ongi jäänud tühjaks elamised Põlvas, Võrus ja Valgas.

Toome alustuseks välja rahvastikusündmused talvepealinnas, meie kandi ühes peamises spordimekas Otepääl.

1. jaanuari seisuga elas Otepää vallas 6225 elanikku, neist mehi oli 3141 ja naisi 3084. Mullu sündis 41 elanikku (19 tüdrukut ja 22 poissi), suri 81 elanikku (46 naist ja 35 meest). Sisse kirjutas ennast aasta jooksul 236 kodanikku, välja kirjutas 282. Sissekirjutuse järgi saabus Otepääle kõige rohkem inimesi Tartust ja Tallinnast ning lahkujaid oli samuti enim Tartusse ja Tallinna.

Otepää linnas elab 1985 elanikku, külades kokku 4240 elanikku. Otepää vallas elab ka teiste rahvuste esindajaid, näiteks 105 ukrainlast, 18 venelast ja 21 soomlast.

Võrdluseks: mullu samal ajal elas Otepää vallas 6316 inimest, aastaga oli sündinud 36 ja surnud 69 vallakodanikku. Sissekirjutusi oli tehtud 223 ja väljakirjutusi 266. Tänasest arvestatuna viis aastat tagasi oli omavalitsuses inimesi 6493.

Niisiis, Otepää kaotas viimase aastaga 91 inimest ja viie aastaga 268 inimest. Seda on umbes sama palju kui praegu elab Sangaste alevikus (201 inimest) ja Tõutsi külas (64) kokku.

Ka mujal meie kandis ei saa just hõisata, et rahvastikusündmuste andmed tulevikku vaadates midagi väga head näitaksid. Ning mitte ainult siinmail: kogu Eestis kukkus sündimus mullu detsembris sajandi madalaimale tasemele. Viroloog ja riigikogu liige Irja Lutsar (kes ise pärit praegu alla 1900 elanikuga ja viis aastat tagasi pea 2100 elanikuga Räpinast) ütles Postimehele lohutavalt, et juba tuleval aastal suureneb 20. eluaastates eestimaalaste arv ja siis võib oodata ka rohkem sünde.

Kahanev Põlva ei passi täpseks näiteks
Sama väljaanne teatas eelmisel nädalal samateemalises juhtkirjas, et „avaldatud sündimusstatistika püstitas uue musta rekordi: Eesti loomulik iive oli miinus 6335 inimest. See tähendab, et ühe aastaga kadus väikelinnatäis inimesi – üks Elva, üks Põlva või üks Tapa”.

See võrdlus pole tänase seisuga enam kuigi täpne, sest Põlva linnas elas nii palju inimesi viimati hea hulk aastaid tagasi. Praegu jääb linnas elanike arv alla 4800, aastaga on kadunud üle saja ja viie aastaga ligi 400 põlvakat. Põlva vald on kaotanud vastavalt üle 160 ja üle 640 inimese.

Teistest Kagu-Eesti maakonnakeskustest ehk piirkondade veduritest, enim töö- ja elupaiku ning mitmesuguseid mugavusi pakkuvatest linnadest on Võru kaotanud aastaga 166 ja Valga mõningatel andmetel 128 inimest. Seda viimast ei saa küll täpseks pidada, sest miskipärast näitavad mõne allika rahvastikuandmed, et Valga vald tervikuna on kaotanud vähem inimesi kui linn. Igatahes on valgalasi kindlasti üle saja vähem kui aasta tagasi.

Kui vaatame aga maakondi, siis kadus Põlvamaalt aastaga 359, Valgamaalt 308 ja Võrumaalt 483 inimest. Kagueestlasi oli aasta tagasi 1150 võrra rohkem. Viis aastat tagasi aga ligi 4000 võrra rohkem. Kui need inimesed kaoksid kindlast kohast ja korraga, siis jääksid näiteks Otepää linn ja Räpina linn korraga paugupealt täiesti inimtühjaks.

Inimtühjaks jäi mullu üle Eesti ka seitse küla: neist kolm Rõuge vallas ja üks Setomaal.

Elanike arvu langus seisab kolmel vaalal
Erinevatest allikatest korjatud rahvastikuandmed ei ole tingimata täpsed, nagu ülalpool Valga puhul juba selgus. Ka Põlva vallavanema Maris Neeno värskelt rahvastikuregistrist võetud andmed erinevad mõnevõrra allpool olevas tabelis sisalduvatest andmetest, aga suurusjärgud jäävad samaks: Neeno andmetel langes Põlva valla elanike arv aastaga 13 183-lt 13 020-le ehk vald kaotas 163 inimest (tabelis 164).

Ühe aastaga toimunud muutus on mitme teguri koosmõju ning seda ei saa taandada ühele põhjusele, tõdes Põlva vallavanem. Elanike arvu vähenemist – nii Põlvas kui mujal siinkandis – selgitas ta kolme teguriga.

Esimene põhjus on negatiivne loomulik iive: sünnib vähem lapsi kui inimesi lahkub. Et meie rahvastik on vananev, siis see trend mõjutab numbreid kiiresti.

Teine põhjus on Neeno sõnul ränne: osa inimesi kolib õppimise ja töö tõttu suurematesse keskustesse (Tartu, Tallinn) või välismaale. Samal ajal on tagasi- ja sisserännet vähem, kui oleks vaja tasakaalustamiseks.

„Väga raske on võistelda noorte puhul näiteks Tallinnaga, kes meelitab väiksematest kohtadest tulevad noored enda maksumaksjaks just tasuta ühistranspordiga. Samas oleme koalitsioonilepingusse sisse kirjutanud ning proovime uuel aastal uurida võimalusi, et ehk saaksime teha nii, et noored, kes lähevad ülikooli õppima ning kelle väljakirjutuse põhjuseks on puhtalt ühistransport, siis et näiteks hüvitaksime neile transpordikulud vms,” märkis Põlva vallavanem. „Ma arvan, et noorte puhul on asi ka teadlikkuses – lihtne on ennast ühistranspordi pärast mujale sisse kirjutada, kuid kui süvendaksime nende teadmisi, kui suur mõju on sellel omavalitsusele, siis ehk nii mõnigi noor otsustaks oma elukohaks jätta Põlva valla ning meie vallana katsuks vastu tulla ja lahenduse leida.”

Kolmandaks rahvaarvu languse põhjuseks võib vallavanema sõnul pidada elamispinna ja töökohtade valikuid: noorte perede jaoks on määravad sobiv elukoht, töökohtade valik ja igapäevane ühendus. See on koht, kus Neeno arvates peaks riik omavalitsustele appi tulema.

Vähem elanikke – vähem maksuraha
Mida see tähendab valla rahakotile ja valla elule?

„Eelarve vaates mõjutab elanike arvu vähenemine eeskätt tulumaksu laekumist – see sõltub nii elanike arvust kui ka sissetulekutest – ning osaliselt ka riigipoolseid arvestusi ja toetusi. Samas kulud ei vähene automaatselt samas tempos, sest paljud neist, näiteks teed, hooned, teenusevõrk, haldus, on püsikulud,” nentis Maris Neeno.

Teenuste korralduses tähendab see, et omavalitsus peab veelgi täpsemalt planeerima hariduse-, transpordi- ja sotsiaalteenuste võrgustikku. Vananev elanikkond toob kaasa suurema sotsiaal- ja hoolekande vajaduse, samal ajal kui laste ja noorte arv mõjutab koolide ja huvihariduse korraldust. Noorte hariduse ja annete arendamise pealt Põlva Neeno sõnul kärpida ei taha, sest see mõjutab laiemalt Eesti Vabariigi tulevikku.

„Valla elus on oluline hoida kogukonnad elujõulised, et oleks tööd, liikumisvõimalusi, kultuuri- ja spordielu ning kvaliteetseid avalikke teenuseid ka väljaspool keskust. Kui maksuraha laekub vähem, siis on meil kahtlemata jälle keerulisem,” nentis omavalitsusjuht.

Põlva valla eesmärk on vallavanema sõnul eelkõige hoida ja kasvatada nende inimeste arvu, kes tahavad siin elada, töötada ja lapsi kasvatada. Praktikas tähendab see kolme suurt suunda.

„Töö ja sissetulekud: toetame ettevõtlust ja investeeringuid, et tekiksid paremad ja mitmekesisemad töökohad – meiepoolne toetamine ehk sujuv suhtlus vallaga planeeringute jms osas, samuti riigi meetmete kaardistamine ning üleriigiline huvikaitse, et regionaalpoliitika vajadused kõlaksid Tallinnani välja. Pidevalt teeme koostööd piirkonna ettevõtetega,” kirjeldas vallavanem esimest suunda.

Teiseks püüab vald parandada elukeskkonda: soodustada uute elamispindade ja arenduste teket. Peaasjalikult tahetakse kiirendada planeeringuid ning olla ise elamute ehitamise protsessis leidlikud, et pakkuda inimestele välja ka võimalusi, kuhu oma kodu ehitada. Ka saab omavalitsus korrastada ja võimaluste piires arendada avalikku ruumi.

„Peresõbralikkus ja teenused: lasteaiad, koolid, huvitegevus, tervise- ja sotsiaalteenused ning kogukonnaelu on võtmetähtsusega,” tõi Neeno kolmandana välja. „Inimene jääb või kolib sinna, kus tal on tunne, et elu on mugav ja turvaline ning lapsel on kasvamiseks head võimalused. Teenustega on keeruline, sest Põlva valda on viimastel aastatel väga palju riigi poolt kärbitud. Üritame säilitada seda, mis siin olemas on, ja anname endast parima, et peatada negatiivset iivet. Unistus on muidugi, et suudame leida rohkem põhjuseid ja võimalusi inimestele, miks võiks Põlva vallas elada, ja siis on tulevikus ehk meid rohkem ja põhjust ka riigil meile teenus tagasi tuua. Siinkohal on minu arvates väga kõnekas asjaolu, et julgeolekuraportid on korduvalt riigijuhte hoiatanud, et regionaalselt tühjem Eesti on julgeolekuoht.”

„Kokkuvõttes saan öelda, et eks see karm ole ning ligi kuu aega tagasi ametisse nimetatud uuel vallavalitsusel tuleb teha tõsiseid pingutusi, et nokk jälle ülespoole saada, ning neid pingutusi me kindlasti ka teha plaanime ja teeme,” ütles Põlva vallavanem lõpetuseks. „Väga loodan ja töötan oma meeskonnaga selle nimel, et 2027. aasta jaanuariks ei ole me kukkunud alla 13 000 inimese piiri.”

Nukrad prognoosid
Veidi üle aasta tagasi vahendas LõunaLeht rahvastikuprognoose, mille kohaselt kaotavad kolme eri versiooni järgi vähemalt 10% rahvast 25 aasta jooksul pea kõik Kagu-Eesti omavalitsused. Vaid Võru vald võib väikekeskuste Eesti realiseerumise korral võita veidi üle kahe protsendi rahvast juurde. Naabritest ehk pisut leebem tulevik võib oodata Valga ja Otepää valda Valgamaal – siiski võib sealgi rahvastik kuni kolmandiku võrra kahaneda.

Kõige mustem prognoos on meie kandis Setomaa valla kohta. Sisserände suurenemise korral väheneb valla rahvaarv 2050. aastaks 48 protsendi võrra, teiste stsenaariumite, nii sekkumise kui mittesekkumise korral 49 protsendi võrra. Aasta tagasi elas Setomaal 3100 inimese ringis, tänavu üle 3000, tulevikus aga vaid 1600. Ehk pea iga teine majapidamine saab Setomaa vallas tulevikus olema tühi.

Viimase aastaga kaotas see omavalitsus 52 inimest, umbes sama palju on Mikitamäe koolis õpilasi.

***

Kuidas pidurdada rahvaarvu langust? Mida teeb vald ja mida ootate riigilt? Vastab Valga vallavanem Mart Kase:
Riik saab välja töötada Valga puhul erinevaid toetusmeetmeid, et selles unikaalses kaksiklinnas inimesi väärtustada. Õpetajatest muuseumi- ja raamatukogutöötajateni. Loomulikult on see unistus. Aga abi on sellestki, kui riik siin rohkem kohal on. Asutustest erinevate algatusteni.

Rahvaarvu vähenemiseks oleks vaja, et Valga linna kolib uusi töökaid ja tegusaid peresid. Aga selleks peaks olema Valga hariduselus väga heal tasemel ning selle nimel praegu tööd teeme. Valgas on rahaliselt kümme korda odavam korterit rentida või üürida kui Tartus. Loomulikult peaks siis kõike sinna ümber ka pakkuma. Huviharidusest meelelahutuseni. Valga vajab sisulist muutust, miks on siin hea elada. Meil on ruumi ja palju võimalusi.

***
Rahvaarvu langus Kagu-Eestis

 

Asula/omavalitsus/maakond/piirkond	Rahvaarv 2026	Rahvaarvu langus aastaga	Rahvaarvu langus viie aastaga
Põlva linn (Põlva vald)	4760	–113	–381
Põlva vald	13 019	–164 (või –163)	–644
Räpina vald	5751	–119	–529
Kanepi vald	4674	–76	–116
PÕLVA MAAKOND	23 444	–359	–1289
Võru linn	11 192	–166	–368
Võru vald	10 570	–126	–205
Setomaa vald	3040	–52	–209
Antsla vald	4144	–82	–298
Rõuge vald	4944	–57	–347
VÕRU MAAKOND	33 890	–483	–1427
Valga linn (Valga vald)	11 237	–128 (?)	–499
Valga vald	14 813	–120 (või 106)	–623
Tõrva vald	5777	–97	–277
Otepää vald	6225	–91	–268
VALGA MAAKOND	26 815	–308	–1168
KAGU-EESTI	84 149	–1150	–3884

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/01/2026 09:36:43